Anatoomilised, füsioloogilised ja vaimse arengu iseärasused seoses magamisega

Immuunsus

Aju taastumine

Mälu

Õppimisvõime tagamine

Keha taastumine ja areng

Keha kasvu ja arengufaasid

Puudub kindel ööpäevarütm

Veedab magades 70% ajast

Melatoniini ei toodeta veel organismis

Magab 16-18 tundi ööpäevas

50% uneajast REM- uni

Päevakava kujuneb söömiste ja magamiste tsükklis

Aju on aktiivsem kui ühelgi teisel eluperioodil

Närviühendused ajus tekivad vaid keemiliste protsesside tulemusena magamise ajal

vajab und 12-13 tundi ööpäevas

1 päevane uni 1,5-2 tundi

Eraldumishirm

Öine ränne vanemate voodisse

Soovituslik kui ei sega vanemate und

Unemänguasi

Võitleb magamaminekul

Jääda rahulikuks ja konkreetseks

Vajab und 10-11 tundi ööpäevas

Päevaund enam ei vaja, soovituslik 1 tund rahulikku olemist

Und võivad häirida jäsemete kasvuvalu

Enne magama jäämist ekraanidega seadmed suletud

Päevakava planeerida selliselt, et jääb lapsel aega õppimiseks, peresuhtlusele ja huvitegevusele

Jääks piisav aeg magamiseks, et unevajadus oleks kaetud

Ei ole ohtlik, kui just mõnda saladust välja ei räägita!

Esineb enamasti eelkooli eas

Päevased läbielamised

Laps ei mäleta midagi

Lapsevanemale tundub hirmus

Lapsevanem peab pakkuma sellel hetkel lapsele lähedust ja turvatunnet

Esineb sügava une faasis

Uneaegne hingamishäire, õhu tee ei ole piisavalt avatud ja tekib häire keha hapnikuga varustamisel.

Eelkooliealistel lastel põhjuseks enamasti adenoidid või suurenenud mandlid.

Astma

Uni muutub pindmiseks

Heaolu ja pikkusekasvu mahajäämus, sest kasvuhormooni eritumine väheneb

Võib kaasneda voodimärgamine

Suureneb öine uriini tootmine

Kui esineb hingamisraskus, norskamine, hingamispausid- pidada nõu kohe arstiga

Ravimata jätmine soodustab haigestumist südame-veresoonkonna-ja kopsuhaigustesse

Tukkumine, tujukus, kergesti ärritatavus, meeleolu kõikumised, viha

Väsimus, loidus

Pea-ja lihasvalu

Halb mälu,keskendumise häired

Käitumisprobleemid-liigne aktiivsus, koostöö valmiduse kadu, järelemõtlematu käitumine

Riskiv käitumine teismelistel

Õpitulemuste halvenemine

vajab und 14-15 tundi ööpäevas

2 päevast und 3-4 tundi

Soovituslik ööpäevarütmi kujundamine

Ärkamisel meeldiv päevavalgus ja uneajal hämarus

Pakkuge lapsele palju lähedust ja kõrvaldage voodist mänguasjad

Lõõgastav vanniskäik

Anda võimalus rahulikus keskkonnas proovida iseseisvat uinumist

Mitte seostada halbade harjumustega- kussutamine või autosõit

Panna magamisasemele siis kui imik on väsinud, kuid pole veel uinunud

Vajab und 12-13 tundi ööpäevas

1 päevane uni 1-1,5 tundi

Soovituslikud õhtused rahunemise rutiinid

Muinasjuttude lugemine

Hirmud

ÖÖvalgus

Kollivastane spray

Ukse võib jätta praokile

Ekraanidega seadmed suletud

Ei soovi magama minna

Jääda rahulikuks, konkreetseks ja selgitada, et magamamineku üle ei saa kaubelda

Und häirivad päevased üleelamised ja uute teadmiste omandamised

Õhtused rahulikud jutuminutid lapsevanemaga, et uued muljed endast välja lasta

Ebakindel päevakava ja oskamatu piiride seadmine lapsevanemate poolt

2014 aastal Eestis läbiviidud uuringus selgus, et 85% lapsevanematest on probleeme oma laste une ja magama jäämisega.

Laps toimunut ise ei mäleta

Sagedane seos elumuutustega

Kolimine

kooli vahetus

Päevased läbielamised

Esineb enamasti 8-12 eluaastal

Last äratada ei ole vaja

Suunata tagasi voodisse

Tagada turvalisus

Uksed, aknad kinni

Teravad asjad ümbritseda või korjata ülesse

Esineb enamasti 6-10 eluaastal

Suurenenud fantaasia tõttu

Jälgida mida laps telekast vaatab

Muuta pimedas toas olemine lõbusaks

Kollivastane spray

Kaisuloom

Soolalamp

Tuuliki Ilion, Heisel Vaher, Kadi Veri

artikkel Lapse uni ja sellega seotud häired.

Merit Lilleleht, Õnne Liv Valberg

raamat Meie lapse uni