Eesti maksud ja maksusüsteem

Riik kogub makse, et saada raha riigi, linna või valla ülesannete täitmiseks. Samuti, et piirata teatud kaupade tarbimist, tagada siseturu kaitse, keskkonnasäästliku toomise soodustamine, investeeringute soodustamine, tulude ümberjaotamine ühiskonnas või muud sotsiaalsed eesmärgid.

Eelarve poliitika

Eelarvepoliitika näitab, millistel põhimõtetel riigieelarve koostatakse, mis otsuseid vastu võetakse ning kuidas seda rakendatakse. See määrab kindlaks, kui suured on kulud näit. haridusele, tervishoiule, keskkonnale, sotsiaalsfäärile ning millised maksud riigile laekuvad.

Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan.

Tululiigid

Riigieelarve tulud on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed (füüsilise isiku tulumaks, juriidilise isiku tulumaks, sotsiaalmaks, raskeveokimaks, käibemaks, aktsiisid, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, pakendiaktsiis, elektriaktsiis, hasartmängumaks, tollimaks)

Mittemaksulised tulud (kaupade ja teenuste müük, toetused, muud tulud, finantstulud)

Edasiantavad tulud (töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse, KOV füüsilise isiku tulumaks, maamaks)

Riigivara rent, müük, üürimine

Trahvid

Riigilõivud

Kululiigid

Riigieelarve kuludeks on (üldised valitussektori teenused, riigikaitse, avalik kord ja julgeolek, majandus, keskkonnakaitse, tervishoid, vaba aeg, kultuur ja religioon, haridus, sotsiaalne kaitse)

Riigivõla intressid

Riiklikud investeeringud

Riigi eelarve menetlemise ajakava

MAI

JUUNI-JUULI

JUULI-AUGUST

SEPTEMBER

OKTOOBER-DETSEMBER

DETSEMBER

Arvan, et poliitikutel, sest nad on erapooletud. Iga valdkonna ametnik tahab ikka enda valdkonda rohkem võimalusi ja näeb, et just seal on kõige suuremad puudujäägid. Kuid samas võiks olla võrne tasakaal, sest ametnikud näevad igapäeva probleeme ja kitsaskohti.
Riigi maksustamise põhimõtteid väljendavad maksusüsteemid. Riigiti on need erinevad. Maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse.

Et saada aru millised makse me maksame, millised võimalusi meil on riigilt saada. Võimluse saab erinevalt kajastada enda tulusid, et rahaliselt võita. Samuti, et saaksime aru, mis osa palgast läheb maksudeks ja mis makse me üldse tasume. Millised õigused meil sellisel juhul tulevikus on.

Kaudsed

Käibemaks, tollimaks, aktsiisid, hasartmängumaks

Mütsi maks Suurbritannias

Kaudne maks,. Kuna selle maksu siiski lõpuks maksavad lõpptarbijad.

Otsesed

tulumaks, maamaks,
raskeveokimaks, sotsiaalmaks

Kas tead mingit kehtivat või kehtima hakkavat maksu Eestis, mis mõjutab ainult jõukamaid?

Eesti alates 2018. aastast kehtib uus tulumaksu arvutamine sissetulekult. Ehk inimesed, kes teenivad aastas üle 14 400 euro, peavad oma sissetulekutelt rohkem maksu maksma.

Majandustõusu ajal on kasulikum tõusta kõiki makse(kaudsed ja otsesed). Majanduslangsuse korral on otseseid makse langedtada, sest inimeste tarbimine on juba raskendatud.

Inimese seisukohalt lähtudes

Ei ole, kuna inimene peab maksma toodete eest rohkem. Inimene üritab leida odavamaid alternatiive.

Riigi seisukohast

Jah, kuna riigi tulud peaksid aksiisi pealt kasvama. Kuid tuleb arvestada, et inimesed soovivad kallile kaubale leida ka alternatiive, mis võivad mõjutada riiki veel suuremas plaanis ( Läti alkoturism, salasigaretid)

Ettevõtte maksud nt raamatupidajale kasvaksid, paljud ettevõted läheksid välismaale ning hinnad tõuseksid. Kaoks võimalus reinvesteerida kasumit, ettevõtete arengud pidurduksid. Enne seaduse jõustumist ettevõted maksaksid kasumi dividendidana välja, et ei oleks midagi maksustada.

Riiki

Riigil jääb saamatu maksutulu

Ümbrikupalga saajat

Tema õiged sissetulekud pole nähtavad, ümbrikupalka ei arvestata kuskil. See tähendab, et kui inimene tahab pangast laenu, siis arvetatakse ainult ametlikku palka. Samuti erinevad toetused (tööturaha, pension, töövõime kaotamine) makstakse olnud palga suuruse pealt. St kui ametlik palk oli väike, siis ka toetused on väiksemad ja siis enam musta raha kuskilt juurde ei tule.

Proportsionaalne

Ei sõltu sissetuleku suurusest, erineva sissetulekuga inimesed
maksavad palgast samasuguse
protsendi.

Progressiivne

Suurema sissetulekuga inimesed maksavad ka suuremat maksu.

Regressiivne

Madalama sissetulekuga inimeselt võetakse sama suurem protsent maksu
kui kõrgema sissetulekuga inimeselt.

Milline maksusüsteem on õiglasem?

Arvan, et kõige õiglasem on progressiivne maksusüsteem. Sest nii on võimalik madala sissetulekuga inimestel osaleda turul. Nende võimalused elus suurenevad selle tõttu. Neile jääb suurem osa palgast kätte. Kõrgema sissetulekuga inimstel jääb ka pärast maksude maksmist palk kõrgeks tavaliselt. Tundub küll kõrgemat palka teenivate inimeste karistamine, kuid annab võimaluse madalama palgaga inimestele.

Füüsilise isiku tulumaks

20%. Peetakse kinni brutopalgast, erinevatelt võlaõiguslikelt lepingutelt, üüri ja renditasult. ehk erinevatelt sissetulekutel. Tulumaksu kinnipidajateks on kõik residendist juriidilised isikud, samuti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning füüsilisest isikust ja mitteresidendist tööandjad.

Käibemaks

Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kauba importi riikidest väljaspool Euroopa Liitu ja kaupade soetamist Euroopa Liidu riikidest ning teenuste saamist välisriigi ettevõtjatelt. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija. Käibemaksu üldine määr on 20%. Osadele kaupadele 9% (trükitud raamatud õppetööks kasutatavad töövihikud, trükitud perioodilised väljaanded, majutusteenused ja sotsiaalministeeriumi poolt määratud ravimid, sanitaar-ja hügieenitooted ning puudega isikutele isikliks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmed)

Maamaks

Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks, mille arvutab Maksu- ja Tolliamet kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal ning mis laekub täies mahus omavalitsusüksuse eelarvesse. Maamaksu maksab maa omanik või volitatud maa kasutaja. Maamaksumäär on 0,1-2,5% maa maksustamise hinnast aastas.

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (töötamisest, ettevõtlusest) saadud tulu. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sellest 20% riiklik pensionikindlustus, 13% ravikindlustus.

RIIKLIKUD MAKSUD

Sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisid, raskeveokimaks, ettevõtlustulu maks.

Parkimistasu

Reklaamimaks

Teede ja tänavate sulgemise maks

Riigi maksupoliitikas muudaksin seda, et suurendaks puudega inimeste ja töövõimetute inimeste toetusi, selle asemel, et pakkuda niigi kättesaadavaid ja jõukohaseid teenuseid tasuta (tasuta bussitransport).

Majandusliku aktiivsuse taseme reguleerimine

Näitekd tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõstmise kaudu üritatakse vähendada kahjulike toodete tarbimist.

Langetaks aktsiisi nii kütusel kui alkoholil. Sest kütusehinnad on kerkinud liiga kõrgele Eesti palkadega võrreldes. Paljud inimesed ei saa ilma autota tööl käia, kuid kulutused kütusele on nii suured, ei kaob mõte tööl käia.
Alkoholiaktsiisi tõusu tõttu on jäänud aktsiisitulu väiksemaks, kuid üldine tarbimine on sama, sest otsistakse odavamaid alternatiive (Läti alkohol).

Et saaks kasutada riigi hüvesid (koolid, haiglad, teed)

Pensionsüsteem, ausalt makstud töötasu pealt kasvab tööstaaž (õige palga number), mis annab parema pensioni tulevikus

Et oleks riigikaitse, võimalused õnnetuste korral (kiirabi, tuletõrje, politsei)