Esimene maailma sõda

Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad

17. augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale

Saksa armeele määrati idas uus juhtkond, selle ees otsas kindral Hindenburg

Suudeti Tannenbergi lahingus üks Vene armee puruks lüüa

Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu

Austria-Ungari üksuste pealetung Serbias

1914. aasta sügisel tõid sakslased osa vägesid läänerindelt idarindele ning alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile.

Sõja ajend

Algas 2. augustil 1914. aastal

4.augustul 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu

Prantslased alustasid rinde lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks

Need alad langesid augusti keskel Saksa üksuste rünnaku alla

21.-25. augustil 1914 piirilahing

Said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi.

Saksa sõjaplaan

Nimetati Shlieffeni plaaniks. Alfred von Schlieffeni järgi.

Prantsuse sõjaplaan

Nimetati plaaniks 17.

Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung.

Inglismaa

Iseseisev sõjaplaan puudus.

Oldi valmis koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba.

Venemaa

Nõrgalt ette valmistatud riik.

Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel.

Prantsumaa palvel rünnata mobilisatsiooni 14. päeval Ida-Preisimaad, kui oleks kasulikum löök anda Austria-Ungarile.

Austria-Ungari

Arusaamal, et tuleb võidelda kahel rindel: lunas Serbia ning idas Venemaa vastu.

Sõjajõud koondati kahte osasse. Avestaes Saksa toetusega.

Edu kasvatas Saksa väejuhatuse enesekindlust.

Otsustati loobuda Schlieffeni plaanis ette nähtud ümberhaaramisest.

2.septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele.