Limused

kaheksajalgsed, kalmaarid, seepiad

kõige arenenumad limused

kõige keerukama närvisüsteemiga

võimelised värvi muutma

röövloomad (söövad kalu, väke ja teisi lumeid)

liiguvad vett mantliõõnde tõmmates ja see järel lihaseid järsult kokku surudes, mille tagajärjel veejuga kiiresti läbi erilise toru

tükeldavad toitu nokataoliste lõugadega, peenestavad aga hõõreliga

haaravad toitu kombitsatega

suured silmad, mis sarnanevad inimese omadega

kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega

ööloom

toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest

päeval muudab värvi, et keskkonnaga ühte sulanduda

värvus poolläbipaistvast valgest kuni piimjasvalgeni

tavaline Vahemeres

vaenlase vastu eritab seepia tindinäärmest tinti

toiduks inimesele, kui ka teistele loomadele

karpe müüakse suveniiridena ning valmistatakse ehteid

teo lima kasutatakse parfümeeriatööstuses

taimekahjurid

karbid veekogude puhastajad

levinud Põhjamaades, Šotimaal ja vähestes Lääne-Euroopa jõgedes

Pärl tekib, kui pärlmutterkihi ja mantli vahele satub mõni võõrkeha ning mantel hakkab selle ümber ehitama pärlmutterkihte

Seni suurim leitud pärl on 24cm pikk ja 14 cm lai, leitud Filipiinide lähedalt

levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas, Ees-Aasias ja Põhja-Aafrikas

kõige suurema kojaga tigu Euroopas

Eestis levinud saartel

ööloom

Koda on valkjashall kuni kollakaspruun

silmad eristavad valguse intensiivsust ning asju 1 cm kaugusel

hästi arenenud haistmismeel

*kõige laiemalt levinud limuste rühm

elavad merepõhjas, magevees ja maismaal (metsakõdus, -mullas, aias, põllul jm

eelistavad niisket keskkonda

pigem öiseeluviisiga

taimetoidulised, kuid on ka loom- ja segatoidulisi

Ehitus

spiraalselt keerdunud koda, mille sees paiknevad siseeelundid

koda kaitseb tigu röövloomade ja kuivamise eest

üks jalg, millel paiknevad limanäärmed

koda kaitseb tigu röövloomade ja kuivamise eest

eristavad valgust pikkade kombitsate lõpus olevate silmadega

maitseb ja kombib lühikeste kombitsatega

kraabib toitu suus asuva hõõreliga (hammastest koosnev riivitaoline suuõõnes)

liiguvad talla lihaseid kokku tõmmates ja lõdvestades

elavad soolases kui ka magevees mingile põhjale kinnitunult või põhja kaevunult

lahksoolised

toituvad pisiloomadest, vetikatest ja orgaanilise aine osakestest, mis kandub veega

Ehitus

koda koosneb kahest poolmest ja kaitseb looma

side hoiab kojapoolmeid koos

mantli hõlmade vahel õõnsuses on siseelundid

kojapoolmete vahelt ulatub välja 2 torukest, ühekaudu pääseb vesi mantliõõnde, teise kaudu välja

jala abil kaevub karp põhja ning liigub aeglaselt. Sellega ta kombib