Majandus

Energiamajandus

On tööstusharu, mille eesmärgiks on kütuse hankimine, ümbertöötlemine ja elanikkonna varustamine kütuste, elektri- ja soojusenergiaga

Suurimad energiatarvitajad on tööstus ja transport, vähem põllumajandus, metsandus, kodumajapidamised jne

Energia tarbimise juures on olulised selle hind,ohutus ning keskkonnamõjud

Energiaallikad

Päikeseenergia

koguvad ja salvestavad päikesepaneelid ja -elemendid

Muudavad valguse elektrienrgiaks

Palju kasutatakse Saksamaal, vähem Taanis ja Soomes

Tuuleenergia

muundamisel elektrienergiaks kasutatakse elektrienergiaks kasutatakse elektrituulikuid ehk tuulegeneraatoreid

Taanis moodustub 25% elektritoodangust, samuti on tuuleenergial oluline ka Rootsis, Saksamaal, Hispaanias

Tuul pole püsiv, seetõttu kombineeritakse tuulegeneraatoreid teiste energiaallikatega või salvestatakse energia

Veejõud ehk hüdroenergia

vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul

Palju kasutatakse Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Sveitsis, Austrias jm

Tuumaenergia

toodetakse tuumaelektrijaamades tuumareaktsioonide tulemusena

tänapäeval tuumaelekrtijaamu 31 riigis

probleemiks tuumajäätmed

Põllumajandus

vanim majandusharu

on hankiva majanduseharu, mis tegeleb maad kui loodusvara kasutades toidu, loomasööda ja teiste looduslike toodete tootmisega, ümbertöötlemise ja müügiga tarbijale

Taimekasvatus

tegeleb kultuurtaimede kasvatamisega

Loomakasvatus

saadusteks on piim, liha, vill, nahk, väetis jm

Loomadele kasvatatakse põllul söötasid, loomakasvatusest saadakse orgaanilist väetist põldudele

Taime- ja loomakasvatus on omavahel tihedalt seotud

Arendamiseks on olulisim ressurss haritava maa olemasolu ja oskused seda kasutada

Põllumaad kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks, rohumaid heina kasvatamiseks ja loomade karjatamiseks. Tähtis on ka metsamaade olemasolu, mis annab teatud kindlustuse põllumajanduse kõikumiste ja kriiside korral

Euroopas on haritava maa osakaal suurem stepialadel (Ukrainas) ja väiksem põhjamaade metsavööndis

Euroopa haritava maa ning rohumaade pindala viimastel aastatel kahanenud ja metsa osakaal suurenenud

Üheks põhjuseks on põllumajandussaaduste ületootmine EL-s ning metsa kasutusalade mitmekesistumine

Põllumajanduse paiknemine ja selle toodang sõltub mitmetest olulisest teguritest: looduslikest, kultuurilikest, majanduslikest jm

Optimaalsed keskkonnategurid on soodne kliima, mullastik, maapinna kallak ja kõrgus

Taimede vegetatsiooniperiood ehk taimekasvuperioodi pikkus sõltub paikkonna temperatuurist

Põllukultuure võivad kahjustada ka põuaperioodid- pikemat aega kestev veepuudus mingil territooriumil

Eestis esineb vähesel määral erosiooni Haanja, Otepää ja Karula kõrgustiku nõlvadel

Taime kasvu ja liigitust mõjutab ka mulla tüüp. Savimulla pinnas on raske, happeline, liigniiske. külm ja annab seetõttu kõrget majanduslikku tulu vaid püsiva rohukatte või karjamaa all

Eesti muldadest moodustavad umbes veerandi mitmesugused liivmullad, nende osatähtsus on suurim Hiiumaal, Saaremaal, Pärnumaal jm. Raskemad ja harmisaja suhtes tundlikumad savimullad valdavalt Lääne- ja Raplamaal

Toiduainetööstus kasutab põllumajanduses, jahinduses, kalanduses toodetud saadusi ning töötleb need ümber toiduaineteks

toiduainetööstus on hõive polest Eesti suurim tööstusharu, mis annab ligi 2% SKP-st

tähtsamad: liha-,piimatööstus, puu- ja köögivilja töötlev tööstus, teravilja töötlev tööstus

põllumaana kasutusel Eestis 32% territooriumist

Teenindus

Turism

inimeste reisimine väljapoole oma igapäevast keskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestvusega kuni üks kalendriaasta

Põhiliigid

Väljaminev turism (elanike reisimine väljapoole oma territooriumi, s.o välisriiki)

sissetulev turism (riiki tulnud külastajate reisimine riigi territooriumil)

Eesmärgid

Puhkamine, äriturism (erinevad koolitused, konverentsid, laadad jne), sõprade-sugulaste külastamine, kultuuriürituste, vaatamisväärsuste külastamine, ekstreemsuste või elamuste kogemine, jahilkäik, sportimine (mägisuusatamine, lumelauasõidud), terviseprotsetuurid, palverännakud jne

Turismimajandus

majandustoitlustus, vee-, maa- ja õhutransport, loodus ja tehnikavaatamisväärsuste tutvustamine, reisibürood-reisikorraldajad, kauplused, tanklad, trükiste väljaandjad, reklaamiagentuurid jm

turismiettevõtted

majutus-, toitlustus-, transpordiettevõtted, reisibürood, reisikorraldajad, aga ka mitmesuguste aktiivsete tegevuste (matkad), meelelahutuste, sündmuste (konverentsd, spordisündmused), huviväärsuste (muuseumid) ja nendega seotud teenuste (kaubandus) pakkujad

loodusturism

eesmärgiks tutvustada oma maa looduskeskkonda ning selle linnuvaatlus, omapäi matkamine, ATV- matkad, jalgrattaturism loodusmaastikul jms) kahjustavalt mõjuda just samale looduskeskkonnale

kultuuriturism

eesmärgiks on tutvumine teiste riikide, eri rahvaste kultuuride ja mitmesuguste kultuurimälestistega.

talveturism

talispordi harrastamiseks

Transport

ehk veonduse all mõeldakse inimeste, kaupade, materjalide vms ümberpaigutamist ruumis

Transportimine toimub põhiliselt maa, õhu, vee ja toru-juhtmete või nende kombinatsioonide kaudu

Kaupade veoprotsess sisaldab omakorda mitmeid erinevaid etappe: kaupade kogumine, laadimine, vedamine.

Maismaatransport

liikideks: maantee-, raudtee- ja torutransport.

Maanteetransport

on reisijate või kaupade transportimine teedel

eelis: efektiivsus, kiire kohaletoimetamise võimalus, kauba asukohta on lihtne jälgida, kaubakohaletoimetamine on paindlik, teenuse kvaliteet on kõrge.

raudteetransport

peamine transpordivahend on rong

tagab reisijate ja kauba kiire kohaletoimetamise, on energiasäästlik ja suure mahutuvusega, tekitab vähem õhusaastet, on turvaline ja usaldusväärne.

torutransport

korral teiseldatakse terasest või plastist torujuhtmete süeemi kaudu naftat, naftasaadusi, gaasi, vedelikke, aga ka tahkeid aineid

odavaim kui teisedtranspordiliigid, keskkonnasõbralikum ja kõige automatiseeritum

veetransport

meretransport

on läbi ajaloo olnud suurima mahuga, kuid aeglane kaubavedaja. Efektiivne on see lühikesteks reisideks üle mere või kruiisideks.

siseveetransport

kulgeb mööda jõgesid, järvesid ja kanaleid ning on keskkonnasõbralik viis kaupade transportimiseks.

on väga hea mahukate ja kaua säilivate kaupade edasitoimetamiseks.

negatiivne: pikad sõiduajad, sõltuvus ilmastikust, kaupade asukohta on raske jälgida ja see transport võib kujuneda kulukaks, ka pole kaupu võimalik vedada kohtadesse, kus puuduvad sadamad

õhutransport

ehk lennutransport on inimeste ja kaupade vedu lennukite ja kopteritega.

eelis: võimalus kiiresti läbida pikki vahemaid

negatiivne: suure energia- ja kütusekulu, lennutranspordi kuluus ja võimalikud lendude hilinemised või tühistamised

transiitvedu

on kaupade või reisijate vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi

Eestis on kasutusel kõik transpordiliigid

on majandussektor, milles osutatakse teenuseid