Parasvöötme oksametsad

Parasvöötme okasmets ehk taiga on bioom, millele kuuluvad Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes paiknevad okasmetsad.

Okaspuud taluvad puudest kõige paremini külma. Seetõttu levivad okasmetsad metsavööndi põhjaosas või kõrgemal mägedes.

Okasmetsad laiuvad laia maa-alana tundrast lõuna suunas.

Levinud on need Põhja-Ameerikas ja Euraasias.

Okasmetsade piirkonnas esineb neli aastaaega.

Talv on pikk ja külm. Selle jooksul külmub maapind sügavalt läbi.

Suvi on okasmetsas küll soe, aga lühike. Selle jooksul ei jõua sulada kogu sügavalt külmunud maapind.

Okasmetsas esineb veel igikelts.

Sademeid esineb okasmetsa-vööndis 600–700 mm aastas (Eestis sajab aastas 550–750 mm).

Kliimatiagramm

Kõige kõrgem temperatuur on juulis 17℃

Kõige madalam temperatuur on jaanuaris -21℃

Amblituud on 38℃

Sademeid on aastas 418mm

Okasmetsas elab palju karusloomi. Karusloomadel on tihe ja paks karvkate. Selline karvkate kaitseb neid karmi talve ajal külma eest.

Tuntumad karusloomad on pruunkaru, ilves, orav, soobel, naarits, jänes, hunt, rebane, metssiga.

Euraasia metsavööndi kõige suurem loom on põder. Ta on ka hobusest suurem.

Okasmetsavööndis kasvavad peamiselt okaspuud. Seal kasvavad: kuusk, seedermänd, nulg, lehis.

Lehtpuid kasvab okasmetsas vähe. Seal kasvavad ainult külma taluvad lehtpuud: kask, lepp, haab, paju.

Lehis on ainuke okaspuu, mis sügisel oma okkad langetab.

Igikeltsa tõttu on okasmetsas palju soid, eriti Aasias.

Kohastumused

Võra on koonusjas

Kitsad vahaga kaetud okkad

Igihaljas

pinnalähedased juured

Kuusk

Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks.

Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu.

Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes Keskmassiivini Prantsusmaal.

Parasvöötme okasmetsade mullastik on tavaliselt hapu ja toitainevaene, domineerides männi, kuuse ja kadakaga.

Mullad on sageli pindmise orgaanilise kihi poolest rikkad, kuid sügavuti võivad olla vähearenenud ja toitainevaesed. See tuleneb külmast kliimast ja aeglasest lagunemisest, mis mõjutab mulla toitainete ringlust.

Inimeste tegevus okasmetsavööndis on peamiselt seotud metsaga.

Metsa raiutakse kütteks ja ehitusmaterjaliks.

Puitu töödeldakse ka paberi- ja tselluloosi-tehastes. Paberit ja tselluloosi toodetakse palju Soomes ja Kanadas.

Tselluloosist toodetakse kilet, elektri-isolatsioonimaterjale ja mitmesuguseid kangaid.

Tselluloosi kasutatakse keemia-tööstuses, meditsiinis, elektroonikas jm.

Inimeste vanim tegevusharu okasmetsades on karusloomade küttimine. Karusloomade nahast valmistatakse kasukaid, kraesid, mütse.

Karusnahad on ammustest aegadest olnud hinnaline kaup. Kütid kasutasid raha asemel karusnahkasid. Jahimehed vahetasid hinnalisi nahku kirveste ja teiste metallesemete ning tööriistade vastu.

Veekogude lähedal tegelevad inimesed kalapüügiga.

Okasmetsavööndi lõunapoolsemas osas elab palju inimesi. See on tiheda asustusega maa-ala. Hõredam on asustus okasmetsa põhjapoolsemas osas ja eriti Aasia-osas. Seal on kliima külmem ja maapind soisem kui Euroopa-osas.

Kaevandus- ja tööstus-piirkonnas on õhk tihti saastunud. Autod eritavad õhku heitgaase. Tehaste ja elektrijaamade korstnatest paiskub suitsuna õhku palju mitmesuguseid saastavaid aineid. Neist moodustuvad pilvedes happed.

Happed segunevad sademetega. Nii tekivad happevihmad.

Okasmetsad on happevihmadele väga tundlikud. Okaspuud muutuvad pruuniks ja võivad ära kuivada.

Tööstuspiirkondades vajab vesi puhastamist. Selleks on rajatud veepuhastusjaamad.