Pool-looduslikud kooslused

Väga liigirikas kooslus

Suvel võin muld täiesti läbikuivada

Kevadel sulavee ajal võib esineda liigniiskust

Õhukese lubjarikka mullaga

Kolmandik maailma alvaritest asub Eestis

Mulla paksus ei ületa tavaliselt 20. cm

Purinne

h. toomingas

Haab

Saar

Põõsarinne

Paju

Paakspuu

Lodjapuu

Rohurinne (üsna liigirikas)

Lubikas

Ahtalehine villpea

Kullerkupp

Samblarinne

Kähar sulgsammas

h. teravtipp

Sirbikud

Levinud üle kogu Eesti, eriti Lääne-Eestis.

Tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest

Esinevad nõgudes ja madalates tasandikes

Lubjarikkad suviti kuivad mullad, kuna suvel alaneb põhjaveetase tublisti

puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.

oluliseks omaduseks on suur liigirikkus.

Ühed liigirikkamad Euroopa puisniidu kooslused

Lubjarikastel puisniitudel üle 50 soontaimeliigi ruutmeetril

Laelatul 76 liiki ruutmeetril

Vanasti oluline elatusallikas

esti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt.

Neid võib neile omasel kujul näha vaid looduskaitsealadel

Levivad kuivadel ja parasniisketel aladel.

Karjatamisel ja niitmisel on oluline osa taimestiku kujunemisel

Mulad harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad.

Üldjuhul puurinne puudub

Puud kasvavad üksikult või väikeste gruppidena (kask, mänd, haab)

Põõsasrinne tavaliselt väga liigirikas

Kuslapuu

Kadakas

Paakspuu

Rohurinne kidur, kuid liigirohke

Mägiristik

Lubikas

h. koldrohi

Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel

Viljakas muld

Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres.

Enamasti on niiidud lagedad.

Harva esineb üksikuid puid/põõsaid.

Puurinne

toomingas

haab

hall lepp

Põõsasrinne

paju

h. sarapuu

Rohurinne

Kasvab palju aruniidu taimi

keskmine värihein

mägiristik

angervaks

Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni.

levivad peamiselt Põhja-ja Kagu-Eestis ning saartel.

esinevad liivmuldadel

kujunenud raiete või põlengute tagajärjel ning primaarselt ka vanade lamedate
luidete ja liivikute taimestumisel.

Madala intensiivsusega karjatamine aitab vältida nende
kinnikasvamist

niitmiseks on sellised alad reeglina liiga väheproduktiivsed

Suurim ohutegur nõmmedele on võsastumine.