Selgrootute paljunemine
Mitte suguline
Lihtne kiire ja tõhus, pole vaja kulutada energiat nt
sugurakkude tootmiseks, partneri otsimiseks jne
Pugudes
Pooldudes
Esineb mingil eluetapil ikkagi ka sugulist paljunemist
Et saada mitmekesisemat järglaskonda
Nt hüdrad, käsnad, korallid paljunevad pungudes
Korallidel ja käsnadel moodustub tavalisel koloonia
Vanemorganismil moodustuvad väljasopised, millest arenevad uued organismid
Nt merioosid saavad ka paljuneda pooldudes
Kaotsiläinud vigastatud kehaosadest võib kasvada uus organism
Pole tavapärane
Putukate eluring
Täismoondega ehk erinevad nii välimuse
kui ka eluviisi poolest ja ühest järgust
teise minek on järsk
Ühepõlvkonna vältel läbivad putukad muna,
vastse nuku ja valmiku järgu
Nt liblikad, mardikad ja hetiivalised
Moondega arenemine
Järeltulijad vastsed
Kujult hoopis teistsugused
Eluviis ja elupaik erinevad
Aitab levida
suguline
Kehasisene viljastumine
Kehaväline viljastumine
Neitsisigimine
Peab toimuma viljastumine
Vaja kahte eri soost isendit
Lahksugulised
Meritähed, korallid, karbid, vähid viljastuvad keha väliselt
Vihmaussid, ämblikud ja mardikad viljastuvad kehasiseselt
Nt karbid, ainuõõssed, meresiilikud omavahel kokku ei puutugi
Nad lasevad oma sugurakud vette, kus need viljastuvad
Sugulise paljunemise eelised
Tõhusam
Vastupidavam mõne haiguse suhtes
Parema kaitsevärvusega
Järeltulija ainlaadne
Neitsisigimine
Uus organism võib erandkorras areneda ka viljastamata
munarakust
Mesilased, sipelgad, vesikirbud, lehetäid
Liitsugulised loomad
Partneriks sobib iga liigikaaslane
Paaritumiseks vahetavad seenerakke
Saavad võtta nii emase kui ka isase rolli
Vihmaussid, mitmesugused teod
Munad
Pärast viljastamist jäävad omapäi
Suurem osa selgrootuid järglaste eest ei hoolitse
Kaotatud munade hulk suur
Munad paigutatakse tavaliselt toidu lähedusse