TERVIS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID

Tuleneb sõnast ,,terviklik'', ,,terve''

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsioon:

Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine.

Desaise - ebamugavus- või raskustunne

Peab olema tõendatud faktide, analüüside või mingil muul meditsiinis tunnustatud moel.

Patogenees

Salutogenees (Ameerika-Iisraeli teadur Antonovski)

Eitas haiguse-tervise vastandamist

Lad.k salus - tervis, genesis - teke

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel

Indiviidide käitumine tuleneb neist sotsiaalsetest ja keskkondlikest tingimustest, millises indiviid elab, õpib ja töötab.

Mudelis on välja toodud inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal- majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid.

Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel

Tuntud ka kui ,,Jäämäe mudel''

Jäämäe veepinnal näha olev osa peegeldab rahvastiku tervise olukorda.

Saab mõõta ja hinnata

Vee all olevas osas peituvad tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervise seisundit.

Mida lähemal on tervist mõjutavad tegurid veepinnale, seda kergem on nende mõju hinnata.

Mida sügavamal vee all aga tervisemõjurid asuvad, seda raskem on neid näha, mõõta ja seostada tervisega.

Näitab, et kui tervisedenduses keskenduda ainult elanikkonna teadlikuse tõstmisele, oskuste arendamisele ja teavitamisele, siis see ei ole efektiivne.

Tarlov’i tervisemõjurite mudel

Liigitatakse rahvastiku tervise mõjurid nelja kategooriasse:

Geenid ja bioloogia

Tervishoid ehk meditsiiniabi

Terviskäitumine

Sotsiaalsed mõjurid

Rahvastiku tervise olukord sõltub peamiselt sotsiaalsetest tervisemõjuritest.

Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel

Jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks:

Personaalsed

Majanduslikud

Keskkondlikud

Sotsiaalsed

Health promotion

Mõiste võeti kasutusele Kanada tolleaegse tervishoiu- ja sotsiaalministri Marc Lalonde’i raportis valitsusele (1974)

Eestis vastuvõetud Rahvatervise seaduse tervise edendamise definitsioon:

Inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine.

Tervisedenduslikud tegevused on suunatud mitmetele potentsiaalselt muutuvatele tervisemõjuritele.

Terviseedendamise vahendid:

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

Tervistavate teenuste arendamine

Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioon

Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus.

Luua tervistsoodustav elukeskkond.

Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel.

Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi.

Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele.

NB! Dokument rõhutab, et rahvastiku tervise võtmed asuvad väljaspool tervishoidu.

Statistiline

Määratakse biomeditsiiniliste näitajate alusel.

Funktsionaalne

Organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli.

Sõltub ühiskonna väärtushinnangutest.

Meditsiiniline

Käsitletakse haiguse puudumisena, jättes kõrvale muud tegurid (heaolu ja elukvaliteedi).

Akadeemiline

Psühholoogia ja sotsioloogia

WHO definitsioon:

Personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus.

TAI definitsioon:

Sellised tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas.

Determinandid Kasmel & Lipandi järgi:

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid

Käitumuslikud tervisemõjurid

Keskkondlikud tervisemõjurid

Bioloogilised tervisemõjurid

Rahvatervise seaduse järgi:

Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.

Eestis on määratletud riigi tasandil järgmised rahvatervise alased tegevused:

Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring (teostab suures osas Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut)

Epideemiate ennetamine ja kontrollimine

Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus

Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine

Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks

Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks

Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine

Rahvatervisepoliitika arendamine

Rahvatervise alased tegevused saab jaotada kolme rühma:

Esmased ennetusstrateegiad – eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)

Teisesed ennetusstrateegiad – eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi

Kolmandad ennetusstrateegiad –eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine (efektiivne ja põhjalik meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)