17. saj Hollandi maalikunst

Üks suurimaid portreemeistreid oli Frans Hals

Sidus portreed tihti mingi olustikulise tegevusega

Oskus tabada momenti, mil jutustava isiku iseloom avaldus kõige paremini

Nende maalide formaat oli väike.

Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen
ja Pieter de Hooch

Olustikumaalides võitlesid kunstnikud
esemete illusionistlikus kujutamises

Sageli oli piltide aineks mõni jutustus

Kuulsamad esindajad olid Willem Kalf
ning Willem Claesz Heda

Maaliti lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinetega, jahisaaki jne.

Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile

Jacob von Ruisdael sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga

Maaliti metsa, linde, loomi ning merd(marinistid)

17. sajandil oli Hollandil vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias ja Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam).

Skulptuur oli tähtsusetu

17- sajandi keskel elas maalikunst üle väga suure õitsengu

Suur õitseng oli Hollandi kunstis väljendas üldist optimismi
ja võidurõõmu vabadussõja eduka lõpu põhul.

Võideti sõda Hispaania ülemvõimu vastu

Jan Veermer van Delft
"Tüdruk pärliga"

Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust ning pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutava inimese või esemega

Ei pööratud tähelepanu välistele toredustele ega ka allegoorilistele või mütoloogiast laenatud süžeedele

Maastikut pidi kujutama ilustamata.

Oluline oli praktilisus ja mugavus.

Levima hakkasid lõõridega ahjud.

Tüüpiline hollandi arhitektuurile oli raekoda

Kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn.

Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid. Lihtrahvast maalis oma lõbuks.

Portreteeritavatel on näol sageli naeratus või irve, enamasti ohvitserid või aadlikud, grupiportreedel 10-20 inimest, kompositioon igav: tähtsa näoga inimesed suure laua taga, kuninglikud poosid. Tuntuim töö on „Mustlastüdruk“: maalitud tüdruku naeratust on võrreldud Mona Lisa naeratusega.

Halsi töödes valitsesid nooruses punane, helesinine jne., elu jooksul üldiselt tumedamad toonid, elu lõpul maalis vaid must-valgelt, sest nägemine nõrgenes.

Hals on teinud ka palju väiksemaformaadilisi töid.

Koloriit erines eredamate ja külmemate toonide poolest teistest Hollandi maalikunstnikest

17saj II poolel Delfti linnas, säilinud u 30 tööd, kaasajal erilist kuulsust ei omanud.

Vermeer avastati uuesti 19.saj Prantsuse kunstnike poolt, seal oli siis keskseks teemaks realism, eriti tööteema. Seda harrastas mees palju: „Ketrajad“, „Pitsikuduja“, „Teenija piimakannuga”.

Varasemast loomingust on teada „Kupeldaja“: elusuurused figuurid; tavaliselt kujutas interjööre 1 figuuriga.

Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu

Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks žanriks

Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks žanriks

On maalinud ka varemeid: lagunenud kabel maalil “Juudi kalmistu”. See töö äratas vaimustust 19 saj sks romantikute ning inglise kunstnike hulgas, kes tõstsid vahepeal unustatud Ruisdaeli uuesti ausse.

On tegelenud paljude eri žanritega: grupiportreed, portreed, autoportreed, mütoloogiline maal, olustiku- ja maastikumaal, religioosne maal, samuti maalis palju oma lõbuks. Ka graafik – kasutas oforti

Talle oli iseloomulik omapärane valgusekäsitulus.
Valgustatud vaid kesksed kujud, tagaplaanil hämarus.
Valguse ja varju piirid mahedad.

Tema töödes tulevad eriti välja Hollandile iseloomulikud pruunikad ja hallid värvitoonid. Inimeste kujutamises oli oluline nende sisemaailm, mitte väline ilu.

Ta ostis teiste kunstnike maale ja vanu asj, sattus majanduslikesse raskustesse ja läks elu lõpul pankrotti.

Esimene Rembrandti kuulus töö oli surmateemaline – „Dr. Tulpi anatoomialoeng“ 1632. See kujutas inimese lahkamist dr. Tulpi.

Rembrandti kunstnikukarjäärile sai saatuslikuks samuti grupiportree „Öine vahtkond“ 1642. Tellijad lükkasid töö tagasi. See sai kõigile teatavaks ja pälvis üldist hukkamõistu.

Elu lõpul, vaesuses ja sõpradeta, pöördub Rembrandt sageli usuliste teemade poole. Oma tuntud maali „Kadunud poja tagasitulekut“ on ta maalinud lausa mitmes eri variandis. Tuntumad religioossed maalid on ka „Jaakob õnnistab Joosepi poegi“, „Peetrus salgab Kristust“, “Püha perekond”.

Nad harrastasid natüürmorti, mis Hollandis nägi välja uhke ja toretsev, tõeline barokk, lauad kaetud rikkalikult puuviljade ja lauanõudega, romantiline korratus, kogu eelneva täpne edasiandmine.