Konfliktijuhtimise psühholoogia

1.1. Agressioon ja agressiivne käitumine

r

Agressioon – püüe teisele kahju tekitada, kuid see on tahtlik ja sihilik teise inimese füüsiline või psühhiline kahjustamine. Kahju tekitamine on agressiooni eesmärk. Agressioonile on tüüpiline äge raevu- ja vihatunne, mis suunatakse konkreetsele inimesele, inimestele või asjadele. Agressioon on pigem psühholoogiline, inimese emotsionaalset seisundit ja motiveeritud tegutsemist kirjeldav mõiste, samal ajal kui vägivald tähendab teisele kahju tekitamist sisemistest protsessidest sõltumata. On vihatunne, mida kogevad kõik inimesed ja millega liitub olukorrale vastav füsioloogiline häälestamine.

Agressiivse käitumise teooria 3 suunda

Subtopic

Subtopic

Subtopic

Agressiivsuse avaldumine

Kasutatakse vägivalda teise inimese suhtes

Ei laste inimsel teha seda, mida ta soovib

Solvatakse teist sõnadega

Laimatakse sõnadega

Keeldutakse mõne inimesega rääkimast

Keeldutakse küsimustele vastamast

Lahkhelid e konfliktid

r

On määratletud kokkupõrkena või erimeelsusena kahe inimese vahel.

Konflkti tekkimiseks on vaja

Vähemalt kahte isikut

Konflikti mõjutavad ühel või teisel viisil mõlemad pooled

Eristatakse nelja tasandit

Vetlus

r

a.      Inimestevahelised erimeelused mingis küsimuses on igapäevased. Erimeelsuste lahendamiseks on tavaliselt vaja vestlust või nõupidamist.

Tüli

r

b.  Kui konfliktipooled jäävad oma seiskohtade juurde, proovimata asju lahendada, võib tekkida tüli. Leitakse enamasti lahendus.

Ähvardused, vastuähvardused

r

Ähvarduste ja vastuähvarduste tasand. Kui inimesed satuvad tüli lahendamise katses ummikusse, kasutatakse vägivalda viimase vahendina olukorra lahendamiseks

Vägivald

1.3 Rahustamistehnikad

r

Rahustamine nõuab palju aega ja seda enam kui inimene on eelnevalt ärritunud.

1.3.1 Koostöö alalhoidmine ja õnnestumine

r

Rääkides asjalikult, ilmutades mõistmist, olles ise rahulik, olles vaba eelarvamustest ja manitsedes rahulikkusele. Rahustamisele aitab kaasa ka see, kui julgustatakse osalisi rääkima.: küsi, kuula ära ja anna hinnang. Ole erapooletu; tugine faktidele.

Mitteverbaalsed vahendid

r

Sisaldab infot kliendi motiivide ja tunnete kohta. Sõnatu informatsiooni edastamisega luuakse eeldused sõnadega rahustamisele. Konfliktsituatsioonide rahustamisel tuleb oma käitumises pöörata tähelepanu sõnatu info valdkondadele: silmside, liigutustega edasiandev info, vahekaugused ( privaatne ruum, ärritunud inimene vajab seda rohkem) ja paiknemine ( kontrolli võtmine olukorra üle), intonatsioon ja kõnemaneer

silmside

liigutustega edasiandev info

vahekaugused

paiknemine

Verbaalsed vahendid

r

Kui eeldused on olemas, siis on vestlemine kõige efektiivsem rahustamisviis. Ennast tuleb tutvustada, esita neutraalseid küsimusi, et ärritunud inimest mõtlema panna; kuula, et saaksid aru, milles on küsimus; esita räägitu kohta täpsustavaid küsimusi; paku lahendusi välja ettevaatlikult; palu asjaosalistel esitada omapoolseid lahendusi; suuna tähelepanu millegile, mis aitaks maha rahuneda; tee midagi sellist, mis ei ole konfliktiga seotud; räägi meie vormis, kuid ära liialda.Kui ta ei kuula, vaid on ärritunud- palu öeldut korrata,, korda ise tema sõnu; katkesta tema jutt, kasutades rääkija poole pöördudes tema eesnime. 

Vestlemine

Tutvusta

Neutraalsed küsimused

Kuula

Täpsustavad küsimused

Lahnduste välja pakkumine ettevaatlikult

Palu asjaosaliste omapoolseid lahendusi

Suuna tähelepanu millelegile, mis aitaks rahuneda

Räägi meie vormis. Ära liialda.

Sümpaatiataktikad

Osapool on koostööaltim

Empaatia

1.3.2 Jõuvahendite kasutamist nõudvad olukorrad

r

Kui olukord nõuab füüsilise jõu kasutamist, tuleb seda teha efektiivselt ja sellisel määral, et olukorra saaks kiiresti rahulikuks muuta. Mida kauem jõukasutamine kestab, seda keerulisemaks olukord muutub. Ideaaliks on lahendada konfliktsituatsioonid ikkagi vestluse teel.Kontrolli omamine jõukasutuse üle võib mõjuda kahel viisil: lisab enesekindlust, sest teatakse, et vajaduse korral osatakse jõuvahendeid efektiivselt kasutada ja kui tekib vajadus jõukasutuse järele suudetakse olukorda leebemate vahenditega kiiresti rahustada. Professionaalne jõukasutus eeldab oma reageeringute ja nende põhjuste head tundmist. Professionaalne jõukasutus konfliktsituatsioonis on osaliselt ka isiklike tunnete teadvustamine. Jõukasutamine tuleneb alati kliendi käitumisest, nii et ametnik kasutab jõuvahendeid olukorra rahustamiseks ja kliendi kaitseks. Jõuvahendite kasutamine- kui kasutamine on vältimatu, tuleb seda teha parimal võimalikul viisil. 

Võimalusel siiski muud võimalused nt vestlus

Efektiivselt

r

Kui olukord nõuab füüsilise jõu kasutamist, tuleb seda teha efektiivselt ja sellisel määral, et olukorra saaks kiiresti rahulikuks muuta

Parimal võimalikul viisil

r

Jõuvahendite kasutamine- kui kasutamine on vältimatu, tuleb seda teha parimal võimalikul viisil.

Eeldab oma reageeringute ja nende põhjuste head tundmist.

On osaliselt ka isiklike tunnete teadvustamine

Jõukasutamine tuleneb alati kliendi käitumises

r

Jõukasutamine tuleneb alati kliendi käitumisest, nii et ametnik kasutab jõuvahendeid olukorra rahustamiseks ja kliendi kaitseks. 

1.3.3 Kõige leebema abinõu põhimõte ja võimukasutuse paradoksid

r

Võimukasutuse paradoksid kaasnevad olukordadega, kus indiviidisisesed ja indiviidide vahelised väärtused omavahel kokku põrkuvad

a. Kaotuse paradoks

r

mida vähem on inimesel kaotada, seda vähem on teda võimalik mõjutada kaotusega ähvardades

b. Hoolimatuse paradoks

r

Mida vähem ta millestki hoolib, seda vähem mõjutab teda sellest ilmajätmine.

c. Näitamise paradoks.

r

Mida halvemaks inimest peetakse, seda vähem peab ta teistele mõju avaldamiseks ennast halvana näitama. 

d. Irratsionaalsuse paradoks

r

Mida irratsionaalsem on ähvardaja, seda tõsisem on oht; mida irratsionaalsem on ähvardatav, seda nõrgem on õhu mõju

1.3.4 Rutiinsuse vältimine

r

Rutiinses olukorras hakkavad meie toiminguid juhtima automaatsed tegutsemismudelid ja hoiakud. Tegevuse arendamine selles osas eeldab töösituatsioonidega seotud turvameetmete kohustuslikku rakendamist ja töökohas läbiviidavat korduvat väljaõpet

1.6 Taktikalised läbirääkimised

r

Politseitaktikalise läbirääkimisega on tegemist siis, kui vastaspool tahab olukorra lahendamiseks kasutada vägivalda, küdi ei ole siiski jõudnud oma kavatsust teoks teha.

Vastaspool tahab kasutada kasutada vägivalda

On meeskonnatöö

Soleerimine ja kangelase mängimine on ohtlik

Strateegia valik

r

Strateegia valik- lähtealuseks on hinnangud vastaspoole kohta. Kasutatakse kahte strateegiavalikut:

Hinnangud vastaspoole kohta

Nõudmisi ja lahendusi pakutakse kauplemise ja kompromissi teel

Tuleb võita vastapoole usaldus.

Taktikalise läbirääkimisprotsessi etapid

Käivitusetapp

Valmistumine, ühenduse võtmine, kontakti loomine

Tööetapp

Lahendusetapp

Järelvestlused

Eriküsimusi takitikalise läbirääkimisprotsessis

Läbirääkijaks tuleb määrata väljaõppega isik

Läbi viib politsei

Ei saa pidada silmast silma, kui on relv vastaspoolel või pantvangid

Otsustusõigus ülemustel, anna teada vastapoolele

Ausus eelkõige

Taktikalise läbirääkimise probleeme-

Usk läbirääkimismeetodi mõjusse

Läbirääkija peab olema kursis taktikalise ettevalmistusega

Stockholmi sündroom

r

Taktikalise läbirääkimise operatsioonis osalejaid on mõnikord pannud hämmastama pantvangiks sattunute negatiivne suhtumine politseisse ja samas positiivne suhtumine pantvangivõtjatesse = Stockholmi sündroom. Põhjuseks on peetud pantvangide surmahirmu ja sõltuvust pantvangivõtjate otsustest. 

Pantvang suhtub pantvangivõtjasse häsiti, politseisse negatiivselt

surmahirm, sõltuvus

Läbirääkimismeetodid

Eesmärk probleemi või huvide konflikti lahendamine

laheneb läbirääkimiste teel, kui pooltel pole enam nõudmisi

Läbirääkimiste eesmärgid jaotuvad

Materiaalsed

Positsioonil põhinevad

Ühist kasu taotlev

imagot kujundav

Eesmärk sõltub

oma eesmärkidest

läbirääkimiste lähtepositsioonist

vastaspoole strateegiast

Jagunevad 6 kategooriasse

Ühise lahenduse ostimine

Usaldusel põhineb koostöö

Oma kasu eest seismine argumenteerimise abil

Käsutamisõiguse alalhoidmine

Vastaspoole ebakindluse süvendamine oa edu kindlustamiseks

Eksitamine oma huvide kaitseks

Ka lepitamine

r

Sellisel juhul tuleks kasutada vahendajat, kelle ülesandeks on lihtsustada ja edendada läbirääkimisprotsessi, toetades konstruktiivsete ja õiglaste läbirääkimismeetodite kasutamist

1.7 Rahvahulk ja masside ohjamine

r

Rahvahulk moodustub hulga inimestest, keda ei liida üksikisikute vahelised seosed. Rahvahulgale omased tunnused võivad esile kutsuda massikäitumist (kivide pildumine, tõkete esitamist jne)

Massisituatsiooni juhtimine

iga situatsiooniga kaasneb paberitöö

korraldajatega kohtumine

ürituse kulgemise variantide ettenägemine

järelhinnagud

raportid

Massisituatsiooni ohjamine, massikäitumise juhtimine

jõu demonstreerimine

rahvahulga vaoshoidmine ja laialiajamine

rahvahulga ümberpiiramine ja kinnipidamisega seotud politseitaktikalised abinõud

Politsei tegevuse eesmärgid

avaliku korra tagamine

avalikkusele olukorra õige ettekujutuse andmine

tegevuse aluseks on rahvahulga hindamine

Massisituatsiooni hindamine, Benee liigutus

Kontrolli all olevad rahvahulgad

Aktiivselt segadust tekitavad massisituatsioonid

Plahvatusohtlikud massisituatsioonid

Miks on massisituatsioonid ohtlkikud?

Massipsühhoos

r

Massipsühhoss- grupitegevuse seisund, mille puhul ärritunud rahvahulk häirib korda. Massipsühhioosis võib mingi tundmus nt hirm, vaimustus, ahitus haarata tervet rahvahulka. Tundmused, mis kanduvad üle ühelt teisele, ei pea tingimata vastama tegelikkusele. 

Individuaalsuse kaotamine rahvamassis

r

rahvamassi sattunud inimese käitumist on põhjendatud individuaalsustunde minetamisega. Seda seletatakse enesetunnetuse nõrgenemisega massisituatsioonis ( anonüümsus, erutusseisund, sugestiooniseisund). Massisituatsioonis ei ole inimene võimeline kontrollima enda ega oma käitumist. Ta ei mõtle tagajärgedele ega hooli sellest, mida teised tema käitumisest arvavad. 

Aktiivne tuumik

r

massipsühhioosi teket põhjustavad sageli rahvahulgas tegutsevad aktiivsed ässitajad. Tuumiku ümber koonduvad samal meelel olijad, kes ise ei tegutse, kuid on toeks ja aitavad tuumiku mõju suurendada. 

1.2 Konfliktijuhtimisemudel

r

Agressiivsusel tuleb lasta kõigepealt vaibuda ja alles seejärel on võimalik hakata olukorda lahendama sõnade abil. Nagu politsei: tegutseb alati väiksema kahju tekitamise põhimõttel ning oma tegevusega ei tohi provotseerida uusi vastuolusid.

Situatsiooni hindamine

FLETEC mudell

r

Püütakse takistada:

Konfliktide eskalatsiooni ( järkjärgulist laienemist)

Tõsta tööohutust ja tegutsemise efektiivsust

Tõkestada võimalikult efektiivselt tulevasi konflikte.

1.4 Ohu hindamine

r

Vägivaldselt võib käituda igaüks, kui ta tunneb ennast või oma au ohtu seatuna. Inimene võib olla valmis tapma, kui ta tunneb hirmu kas ja oma sisemiste kujutluste või mõne teise inimese või olukorra ees. Kui isik tundub olevat ohtlik, tuleb teda püüda kaitsta teda ümbritseva ärritava mõju eest, et ta paanikasse sattudes ei hakkaks olukorda vägivalla abil lahendama. Seega tuleb olukord taandada selliseks, et isik ei tunneks ennast ohustatuna. Kui isik on nurka surutud, siis tuleb võimalikult hoolikalt tagada oma turvalisus. Relvaga isik- rahusta maha lähedal ja kõrvalised isikud; kutsu kohale lisajõudu, tee kindlaks relva olemasolu, tee kindlaks taustaandmed ja võimalik vägivaldne minevik; ära ´hakka isikut nurka suruma enne, kui su oma turvalisus on tagatud. Rünnak on tõenäoline kui isik püüab kõrvale põigata, hingamine kiireneb, nöo., kaela- ja jalalihased pingule tõmbuvad. 

1.4.1 Ohtlikkuse hindamise alused

Uimastid

Psühhootiline seisund

Isiksushäired

Ägedad frustratsiooniseisundid ja kriisisituatsioonid

Orgaaniliste ajukahjutuste ja mõningate haigustega

Varasemad vägivallateod

Kampa kuulumine või kamba õhutus

Grupisõltuvus

1.5 Konfliktijuhtimise näide

väljakutse peretüli korral

1.8 Praktilise õppuse või tegeliku sündmuse hindamine

r

Tegevuse hindamisega seotud toimingud võib jaotada teabepõhisteks ja tundmuspõhisteks. Tundmuspõhised hindamised on igasugu järelarutelud, nt debriifing. On oluline, et hindamise käigus tuleks esile kõik sündmuste kulgu mõjutavad üksikasjad. Avameelne arutelu.

Teabepõhised

Tundmuspõhised

Järelarutelud, debriifing

Hindamise eesmärk

pärast hinnangu andmist oleks selge, mis osas on vaja tegvust arendada järgmist analoogset situatsiooni silmas pidades

Protseduuri läbirviimine

u 2n pärast sündmust

enne seda peab toimuma sündmuses osalenute psüühilise tervisega seotud jörekarutelu

1.9 Perevägivald

r

Miks perevägivald?- Bioloogilised põhjendused. Indiviidi arenguloost tulenevad põhjendused Sotsiaalsed põhjendused. Ühiskonnast saadud väärtushinnangud. Perevägivalla koosmõjumudel- Tüli ja vägivalla vahel peab tegema selget vahet. Politsei tegeleb nii vägivallatsejaga kui ka ohvriga. 

Bioloogilised põhjendused

r

Miks perevägivald?-. .

Indiviidi arenguloost tulenevad põhjendused

Sotsiaalsed põhjendused

Ühiskonnast saadud väärtushinnangud.

Perevägivalla koosmõjumudel-

Tüli ja vägivalla vahel peab tegema selget vahet.

Subtopic

Mudel põhineb viietasandilisel käitumisastmestikul

1. Tähelepanekud/ situatsioonihinnang

r

Kui konfliktipooled hinnatakse koostöövalmiteks, siis tuleb kasutada alalhoidmise abinõusid.

2. Passiivne vastasseis/ koostööd taotlevad vahendid

r

Kui konfliktsituatsioon võib täheldada passiivset vastuseisu, tuleb püüda olukorda kontrolli alla saada koostööd taotlevate vahenditega

3. Oht/ risk- jõuvahendid

r

Kui leidub kinnitust mingi ohu või riski olemasolu, tuleb olukord kontrolli alla saada jõuvahendite abil.

Subtopic

4. Ohu kindlaks tehes- aktiivne jõu vahendite kasutamine.

r

Kui ähvardava ohu olemasolu on kindlaks tehtud, tuleb situatsiooni kontrolli alla saamiseks hakata aktiivselt kasutama jõuvahendeid.

5. Hädakaitseolukord

r

elule otsese ohu, surmaohu märkamist ja hädakaitseolukorda, mille puhul tuleb kõik jõud suunata situatsioonist eluga pääsemiseks.