Üleminek tööstus- ehk industiaalühiskonda
Ajalugu
Industriialühiskonnale eelnes agraarühiskond
Industriialühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks.
Kõik eluks vajaliku tootsid käsitööna
Linnad olid väikesed
Suurem osa rahvastukust elas maal
19.sajandi alguses elas vaid 3% maakeraelanikkonnast linnades
21.sajandiks oli see tõusnud peaaegu 50%
Üleminek indutriaalühiskonnale
Esimesena toimus see inglismaal 18. sajandil
19. sajandi jooksul levis ka teistesseriikidesse
Tehnoloogia hakkas kiirelt arenema sellega tuli kaasa masstootmne
Linnadesse ja jõgede äärde hakati ehitama vabrikuid
Avaldus ka transpordi tormiline areng
purjelaevad asendati aurulaevadega
Rajati üleriikilikud raudteevõrgustikud
Industriaalühiskonna mõju
Vabrikud koos töökohtadega koondusid linnasesse
Masinate arengu tõtuut oli maaharimise juures vaja vähem töökäsi
Inimesed koondusid maalt linnadesse
Elutingimus parames ja suremus vähenes
Tänu sellele hakkas Euroopkas rahvaarv kasvama
1700. aastal oli Euroopas umber 100 miljonit elanikku
1900. aastakse 400 miljonit
Tööstusrevolutsioon
Sellel ajal maainna kolinud tööliste elutingimused olid viletsad
Suureks probleemiks oli ülerahvastus ja saaste
Industriaalühiskonna tõus ja langus Eesti
Esimene tööstuslik osaühikng Eestis oli 1857. aastal rajatud Kreenholmi Puuvillamanufaktuur
Sellest sai üks Venemaa suurimaid kergetööstusettevõtteid
Parast Vebemaa turu äralangemist iseseisvusaja algul toimus Eestis tööstuses suur ümberstruktureerimine.
Metalli- ja keemiatööstused kukkusid muutunud olute tõttu kokku
Tõelised intensiivne industrialiseerimine ja industriaalühiskonnale üleminek toimus toimus pärast teist maailmasõda Nõukogude Liidus
Linnad kasvasid tööliste siserändest
Tööliste majutamiseks ehitati palju paneelmaju
Taasiseseisvudes tabas Eesti suurtööstusi jälle krahh
Nõukoguse turn kadus ära ning suur osa tööstustehnikast oli ajale jalgu jäänud
Järjest rohkem hakkas tulema välisinvesteeringuid
Eesti kvalifitseeritud, end odav tööjõud muutis Eesti mõneks ajaks teiste Euroopa ettevõtete allhankemaaks
Põllumajandussektori osakaal on väga väikseks jäänud (4%)
Teenindussektor on nüüdseks saanud Eesti suurimaks (2013. aastal üle 65%)
Eesti on jõudnud infoühiskonda