Venestusaeg

Vene rahvusluse tõus

Vajadus tsaaririiki moderniseerida

Vene julgeoleku huvid Balti provintsides

1881. aastal tuli võimule keiser Aleksander III

Nikolai Manassein viis Liivi- ja Kuramaal läbi üldise revisjoni

Koguti seisukohti Balti provintside erinevate seisuste esindajatelt, mis said lähtekohaks venestamispoliitikale

1885. aastal nimetati ametisse uued kubernerid, kes venestamispoliitikat ellu hakkasid viima

Kujundati ümber ühiskondlikud asutused

Linnade omavalitsustes ja politsei- ning kohtusüsteemis kaotati seisuslik korraldusprintsiip

Justiitsreformi käigu mindi üle riiklikule õigusemõistmisele

Ametikohtadele määrati üha enam venelasi

Keel

Vene keelest sai riigikeel

Rüütelkondade ja talupoegade omavalitsustes ning luterlikus kirikus jäi püsima saksa või eesti keel

Koolid

Kõik koolid tuli üle viia venekeelsele õpetusele

Osad õpetajad, kes vene keelt ei osanud või ei tahtnud selles õpetada, pidid töölt lahkuma

Nõuti, et õpilased kasutaksid ka vabal ajal vene keelt

Linnakoolides oli venestamine kõige edukam.

Aleksandrikool osutus venekeelseks, Tartu ülikoolis jäi saksa keel kasutusele vaid usuteaduskonnas

Rahvuslikud ettevõtmised

1880. aastal pandi rahvuslik kirjasõna tugeva tsensuuri alla

Keelati ära kõik, mis venestamist kiritiseeris

1888. aastal suleti ajaleht Virulane

1893. aastal suleti Eesti Kirjameeste Selts

Rahvuslikku liikumist jäid kandma vaid kohalikud seltsid

Usk

1883. aastal vallandus Läänemaal õigeusku astumine

Usuvahetusega loodeti riigivõimu kaitse alla saada

Hiljem soovisd paljud õigeusku astunud eestlased tagasi luterlusse pöörduda, kuid selle keelas riigivõim rangelt ära

Luterlikke pastoreid, kes viisid talitlusi õigeusku kuuluvate isikutega, tabasid repressioonid