RAHVATERVIS on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.
TERVIS - inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine. Suutlikkus kontrollida elukorraldust ja tervisemõjureid.
TERVISE KONTSEPTSIOONID
Statistilised biomeditsiinilised näitajad
Funktsionaalset normi, kui organismi suutlikkust täita ühiskonnas oma rolli. Nõuab ühiskondlikult kokkulepitud väärtushinnangute olemasolu.
Meditsiiniline- tervis, kui haiguse puudumine
Akadeemiline - tervist nähakse kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemust. Olulised on ka keskkonna-, poliitika-, majandus ja paljud teised teadused.
Psühholoogiline heaolu (rõõm, rahulolu jm.)
Tegutsemisvõime
Eneseteostusvõime
Elu mõtte tunnetus
füüsiline heaolutunne
Salutogenees - ld.k. salus=tervis,genesis=teke. Antonovski käsitleb tervist kui suurust, mis põhineb organismi ressurssidel kas posit või negat suunas sõltuvalt toimetulekuoskusest kriisiolukordades.
TERVISEMÕJURITE e Tervise Determinantide mudelid
Ryan ja Travis´e determinantide mudelit tuntakse ka "jäämäe mudeli" nimetuse all. Jäämäe veepinnal näha olev osa peegeldab rahvastiku tervise olukorda. Seda saame mõõta ja hinnata. Vee all olevas osas peituvad tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervise seisundit. Mida lähemal on tervist mõjutavad tegurid veepinnale, seda kergem on nende mõju hinnata.
Tarlovi´i tervisemõjurite mudeli järgi liigitatakse rahvastiku tervise mõjurid nelja kategooriasse: Geenid (5%) ja bioloogia, tervishoid e meditsiiniabi (17%), tervisekäitumine ja sotsiaalsed mõjurid (25-60%).
Barclay ja Fleming´i tervisemõjurite mudeli järgi jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks, mis on omavahel seotud ning nende toime tervisele on kompleksne.
Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine,sõltuvusained jne)
Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus
Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted
Dahlgren ja Whitehead´i determinantide mudel. Inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal-majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid. Inimese tervis oleneb sellest, millise ühiskonnaga riiki ta sünnib. Riigi poliitilised otsused määravad, kas inimestel on võrdsed võimalused enesearengusk ning kas ühiskond on sidus ning tervist toetav.
MEDITSIIN
KLIINILINE MEDITSIIN - indiviidi keskne
Ravi
Taastus
Terviseteadused- rahvastikurühmale
Tervisedendus - inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine.
Tervisekaitse - inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus.
Tervisekaitse õigusaktide väljatöötamine, kehtestamine ja riiklik järelevalve nende täitmise üle.
Haiguste ennetamine - inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks.
Tervisekasvatus - teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks.
Haigus
Patogenees - haiguse teke, areng ld.k pathos=haigus, kannatus; kr.k genesis=sünd, põhjus, areng.
Tervise determinandid e tervist mõjutavad tegurid
Geneetika e pärilikkus 20%
bioloogiline foon
kehaehitus ja -talitus
vananemine
närvisüsteemi tüüp
küpsemine
Eluviis 50%
toitumine
kehaline aktiivsus
töö- ja puhkereziim
harjumused
Tervishoid 10%
tervisarendus
hooldus
haiguste ennetus
ravi
Keskkond 20%
toit
looduslik
tehislik
sotsiaal-majanduslik