Vaimuelu Rootsi ajal
Luteri kirik Eestis
Üks tuntuim Luteri kirik Võrumaal:
Urvaste kirik
Liivimaa
Loodi Liivimaal luterlik kirikuvalitsus konsistoorium
Luteri kirik püüdis takistada Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikut (pietism)
Eestis muutus luteri usk valitsevaks usuks
Johann Fischer
Edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust, kindlustas Liivimaa kiriku organisatsiooni
Liivimaa kindralsuperintendendik
Joachim Jhering
Oli Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop
Seadis Eestimaal luteri kirikule uue kindla aluse
Haridus
Gümnaasiumid ja Tartu ülikool
Tartu Ülikool
1690. aastal avati peale sõda ülikool uuesti, kuid hoone seisundi tõttu koliti 1699. aastal Pärnu
Loengud ja dispuudid + 4 teaduskonda
Avati 15.oktoober 1632. aastal
Johan Skytte
1630. aastal loodi tema eestvõttel Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium
Esitas kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks
Rahvaharidus
B. G. Forselius
Tema pearõhk oli ladusal lugemisel ja usuõpetusel
Õpetas koolmeisterid ja köstreid välja
Piiskopimõisa seminari ainuke õpetaja
Mõisnikute vastuolu koolide suhtes pani Forseliuse seda murdma
1687. aasta otsustas Liivimaa maapäev rajada igasse kihelkonda kooli
Kooli kõrval koduõpetus
Eestikeelne kirjasõna
Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika
Ajakirjanduse ja eestikeelse luule algus
Vaieldi kirjasõna tõttu, kuid üksmeelele ei jõutud
Vajalik oli piibli tõlkimine rahvuskeelde
Kunst ja arhitektuur
Kõige parem ja uuem ehituspoliitika Narvas
Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad
Kiviraidurid valmistasid rõngasriste
Barokk stiil
Muutused linnade siluetis
(nt. Tallinna Niguliste kirik)
Püstitati bastione
(nt. Narva bastionid)
Talupojakultuur
Uued moevoolud riietuse kujunemisele
Peatoiduks rukkileib
Rikkaim laud pulmade ajal
Hoogne kõrtside rajamine
Torupilli osatähtsus
Valitsevaks elamutüübiks rehielamu