🡰 P Õ L E M I N E | K E E M I L I N E R E A K T S I O O N 🡲

VALGUSE JA SOOJUSE ERALDUMINE

küünla põlemine

VÄRVUSE MUUTMINE

parafiin muutub põlemisel mustaks

LÕHNA TEKKIMINE

lõhnaküünla süütamine

TEKKINUD AINE ON MUUS OLEKUS KUI LÄHTAINED

kriidi reageerimine äädikaga

Vasksulfaadi lahusesse pannakse raudnael 🡢 nael kattub pruuni kihiga (vasega), sest lahusesse tekkis uus aine. Raud ja vasksulfaadi lahus reageerisid.

Kui asetame klaasplaadi küünlaleegi kohale, tekib klaasile tahma laik. Sellest järeldame, et küünla põlemisel toimub keemiline reaktsioon.

P Õ L E M I S E K S O N V A J A H A P N I K K U

P Õ L E M I S E K S O N K Ü T U S T

A I N E T E S Ü T T I M I S E K S O N V A J A S O O J U S T

Põlemisel korralduvad aatomite sidemed ümber ning vabaneb energiat. Vabanev energia kulub põlemisel tekkinud aineosakeste liikumise kiirendamiseks.

põlevas aines olev keemiline energia 🡲 soojusenergia

P I I R I T U S

vaevunähtav õrn sinine leek

P A B E R

kollane/oranž leek, paber ei jää alles

P A R A F I I N

kollane-oranž leek, parafiin muudab värvi, jääb alles

ERINEVUSED

Piiritusel on kõige nõrgem leek. Leegi värv erineb kõvasti paberi ja parafiini omast (on sinine).

Paberi ja parafiini leek on sama värvi. Suurim erinevus nende vahel on vaid see, et parafiin jääb alles, aga paber põleb tervenisti ära.