EESTI VABARIIK 1920-1930

Asutav Kogu

Oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920

1920 Asutav Kogu võttis vastu põhiseaduse

Riiki juhtis rahva valitud Riigikogu

Presidenti veel ei olnud, teda asendas riigivanem

Asutavas Kogus olid ülekaalus vasakpoolsed

Riigikogu valimistel 1921 said enamuse parempoolsed

Loodi hulk uusi ettevõtteid

Vene turule ei pääsetud ning algas majanduskriis

See tõi kaasa üldise pettumuse ja vasakpoolsete ideede leviku

Komitern oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon

Juhtisid Lenin, Trotski ja Venemaa Kommunistlik Partei

1924. aasta 1. detsembril üritas Komitern Eestis mässu

Kuid see kukkus läbi, kuna töölised seda ei toetanud

Mässukatse mõjus ühiskonnale kainestavalt

Saadi aru, et iseseisvuse nimel tuleb tööd teha

Õpiti paremini toimima ning poliitiline olukord rahunes mõneks ajaks

Eesti raha muutus stabiilseks, majanduses hakati kasutama ressursse

Toetati põllumajandust, arenema hakkas põlevkivitööstus, omaaegsed sõjatehased läksid pankrotti või korraldati ümber

Võim Pätsi ja Laidoneri käes

Hakkasid nad teostama vaid vabadussõjalaste esitatud põhiseaduse kavandi üksikuid sätteid

Vapside erakond protesteeris häälekalt sellele vastu

Teised erakonnad suhtusid esialgu Pätsi võimuhaaramisse pigem soosivalt

1935 üritasid vapsid korraldada sõjaväelist riigipööret

See kukkus läbi ning suur hulk nende liidreid vangistati

Ajastu algul jätkas Riigikogu istungeid, kuid kui nähti, et Riigikogus on tekkinud opositsioon Pätsi anuvõimu vastu, siis seda enam kokku ei kutsutud

1935 pöördusid neli endist riigivanemat Pätsi poole nõudmisega taastada Eestis demokraatlik riigikorraldus, anda parteidele tegustemisvabadus ning taastada ajakirjandusvabadus

Päts järeleandmise ei teinud

Majanduskriisi lõpus vastu võetud ebapopulaarsed otsused andsid tulemusi ja Eesti majandus hakkas edenema

See lõi Pätsi võimule soodsa pinnase

1936 kutsus Päts kokku Rahvuskogu, kes pidi koostama Eestile uue tasakaalustatud põhiseaduse

Poliitilistele erakondadele õigusi ei tagastatud

Tegutseda said vaid Pätsi toetav Isamaaliit

1938 jaanuaris hakkas Eestis kehtima uus põhiseadus

Riiki juhtis taas parlament, mis koosnes kahest kojast

Rahva valitud Riigikogust

Avaliku elu tegelaste seast presidendi poolt valitud Riiginõukogust

Uue põhiseaduse järgi oli presidendi suur võim, kuid ta ei pidanud olema rahva poolt valitud

Seoses põhiseaduse jõustumisega kuulutati välja poliitiline amnestia ning vabastati poliitilised vangid

vapsid ja kommunistid

Eesti riik oli saavutanud stabiilsuse ega pidanud enam seesmisi pingeid kartma

Maaseadus jagas mõisnike maaomandi neile, kes olid Eesti Vabariigi eest võidelnud

Majanduslikus mõttes tekitas see alguses kaose

Pikemas perspektiivis andis Eestile poliitilise tugevuse ning tagas majandusliku efektiivsuse

Jõudis Eestisse 1930

Eestil polnud enam kaupa kuskile müüa

Paljud ettevõttedd ja talud läksid pankrotti

Kiirelt hakkas tekkima tööpuudus

Majanduslikud raskused tõid kaasa poliitilise pahameele tõusu

Usuti, et Eestit on valesti juhitud ning poliitiliste erakondade võim tuleks kaotada

Selle asemel tuleks Eestit juhtida kõva käega, selleks sobiks rahva valitud president

Vapsid taotlesid senise demokraatliku elukorralduse muutmist ning uue põhiseaduse kehtestamist

Valitsus püüdis Eestit majanduskriisist välja tuua

Jaan Tõnissoni valitsus langetas rahva seas ebapopulaarse otsuse ja alandas Eesti krooni kurssi

See nullis ära paljude inimeste säästud, kuid kokkuvõttes andis tõuke majanduse tõusule

Siiski suurendas see rahva pahameelt erakondliku süsteemi vastu

Valitsevate erakonda kompromissettepanekud põhiseadust muuta kukkusid rahvahääletusel läbi

Toetust leidis vapside äärmuslik uue põhiseaduse kavand

Poliitilised vasuolud jõudsid haripunkti

Hakati tegema ettevalmistusi uue presidendi valimiseks

12. märts 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde

Lõpetati kõigi erakondade tegevused ning koondati võim enda kätte

Algas nn vaikiv ajastu

Iseseisvusperioodil muutus Eesti tundmatuseni

Paljud asusid elama uutesse linnadesse

Elatustase oli peaaegu võrdne Soomega

Haridussüsteem muutus saksa keelest eestikeelseks

Eesti keelne õppimine Tartu Ülikoolis andis kaasa keele ja kultuuri hoogsale arengule

Siinelavate vähemusrahvuste õigusi järgiti

Suhtumine kohalikku juudi kogukonda oli omal ajal eeskujuks kogu maailmale