Hingamine. Kehatemperatuuri kontroll.

Kehatemperatuuri kontroll

Termoregulatsioon lapseeas ei ole stabiilne, mida noorem laps seda ebastabiilsem

Laps ei suuda väliskeskkonnas säilitada ühtlast kehatemperatuuri

Vastsündinu kehatemperatuur rektaalselt 37,7 - 38,0 kraadi. Mõne tunni jooksul langeb see 1,5 - 2,5 kraadi, seejärel tõuseb - esimese elupäeva lõpuks on lapse kehatemperatuur 36,0 - 37,0 kraadi.

Kõige lihtsamalt ja täpsemalt saab kehatemperatuuri mõõta elektroonilise termomeetriga kaenla alt.

Hingamine

HINGAMISELUNDKOND

Hingamisteed - ninaõõs, ninaneel, kõri, hingetoru, bronhid

Lapse hingamisteed on lühemad ja kitsamad, kui täiskasvanul. Neid vooderdav limaskest on õrn, kergesti vigastatav, kohev ja varustatud rohkete lümfi- ja verekapillaaridega. Nina kõrvalurked on varaealisel lapsel vähe arenenud ja kujunevad arenedes, formeeruvad lõplikult 14 - 15 eluaastal.

Kopsud ehk alumised hingamisteed

Lapse kopsud on suhteliselt suured, kuid ehituselt ja talitluselt ebaküpsed. Alveoolide arv on väike, nende vahel on rohkesti sidekudet ja arvukalt lümfi- ja verekapillaare, kuid vähe elastseid kiude. Kopsude õhusisaldus on väike. Need iseärasused soodustavad haigestumist.

HINGAMISSAGEDUS / korda minutis

Tunduvalt enam kui täiskasvanul kiireneb lapse hingamine nutu ja erutuse korral, füüsilise koormuse jms mõjul.

Vastsündinu 30 - 50

Vastsündinu hingamine on kiire, pinnaline ja ebakorrapärane, sügav hingamine vaheldub pinnalisemaga, sissehingamine lühem väljahingamisest.

Imik 20 - 40

Väikelaps 20 - 30

Laps hingab suhteliselt kiiresti kogu varaealise perioodi

Eelkooliiga 20 - 30

Kooliiga 15 - 20

Hingamissagedus väheneb pidevalt 14-15 vanuseni ja saavutab täiskasvanu väärtused

Täiskasvanu 12 - 16

Pärast 15 eluaastat on hingamissagedus ja -sügavus ligilähedane täiskasvanule

Rindkerehingamine

Neidudel domineerib rindkerehingamine

Sooline iseärasus, hakkab kujunema 8 - 10 a, seotud rindkere ja hingamislihaste arenguga.

2-3 a lapsel hakkab arenema rinnahingamine

Osalevad juba roietevahelised lihased - rindkere ehitus muutub, roiete liikuvus kasvab, hingamislihased arenevad.

4-7 a lapsel hakkab domineerima rinkerehingamine

Kopsutippude ventilatsioon on veel puudulik.

Kõhuhingamine

Imik hingab peamiselt diafragma abil

Imiku kõhuhingamine on tingitud diafragma kõrgasendist, kõhu-õõneelundite mahukusest ja rindkere ehitusest ning roiete asendist.

Noormeestel domineerib kõhuhingamine

Kopsuhingamine algab sünnimomendil - õhk tõmmatakse kopsudesse esimese karjega

Oluline jälgida hingamisrütmi, sagedust, sügavust, minutimahtu, kopsude elulist mahtu

Iga kehatemperatuuri tõus ei ole veel palavik. Kehatemperatuur võib tõusta siis, kui imik on liiga soojalt riides või on väga kuum ilm. Väikestel lastel võib kehatemperatuur tõusta ka tegusa rassimise ja mängimise ajal – sel juhul on mõistlik mõõta kehatemperatuuri uuesti, kui laps on vähemalt pool tundi rahulikult veetnud.