17. saj Hollandi maalikunst
Hollandi maalikunsti peamised žanrid
PORTREEMAAL
Üks suurimaid portreemeistreid oli Frans Hals
Sidus portreed tihti mingi olustikulise tegevusega
Oskus tabada momenti, mil jutustava isiku iseloom avaldus kõige paremini
Frans Hals. Pieter van den Broecke portree
OLUSTIKUMAAL
Nende maalide formaat oli väike.
Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen
ja Pieter de Hooch
Olustikumaalides võitlesid kunstnikud
esemete illusionistlikus kujutamises
Sageli oli piltide aineks mõni jutustus
Pieter de Hooch "Naine ja ta teenija õues"
Jan Vermeer van Delft “Kunstnik oma ateljees”
NATÜÜRMORT
Kuulsamad esindajad olid Willem Kalf
ning Willem Claesz Heda
Maaliti lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinetega, jahisaaki jne.
Jan van Huysum "Lilled"
MAASTIKUMAAL
Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile
Jacob von Ruisdael sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga
Maaliti metsa, linde, loomi ning merd(marinistid)
Jacob von Ruisdael "Maastik kosega"
Willem van de Velde "Texeli lahing"
17. sajandi Holland
17. sajandil oli Hollandil vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias ja Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam).
HOLLANDI MAALIKUNST
Skulptuur oli tähtsusetu
17- sajandi keskel elas maalikunst üle väga suure õitsengu
Suur õitseng oli Hollandi kunstis väljendas üldist optimismi
ja võidurõõmu vabadussõja eduka lõpu põhul.
Võideti sõda Hispaania ülemvõimu vastu
Jan Veermer van Delft
"Tüdruk pärliga"
Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust ning pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutava inimese või esemega
Ei pööratud tähelepanu välistele toredustele ega ka allegoorilistele või mütoloogiast laenatud süžeedele
Maastikut pidi kujutama ilustamata.
Jan Vermeer van Delft
"Piima kallav teenijatüdruk"
HOLLANDI EHITUSKUNST
Oluline oli praktilisus ja mugavus.
Levima hakkasid lõõridega ahjud.
Tüüpiline hollandi arhitektuurile oli raekoda
Kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn.
Väikesed hollandlased
Frans Hals (1582-1666)
Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid. Lihtrahvast maalis oma lõbuks.
Portreteeritavatel on näol sageli naeratus või irve, enamasti ohvitserid või aadlikud, grupiportreedel 10-20 inimest, kompositioon igav: tähtsa näoga inimesed suure laua taga, kuninglikud poosid. Tuntuim töö on „Mustlastüdruk“: maalitud tüdruku naeratust on võrreldud Mona Lisa naeratusega.
Halsi töödes valitsesid nooruses punane, helesinine jne., elu jooksul üldiselt tumedamad toonid, elu lõpul maalis vaid must-valgelt, sest nägemine nõrgenes.
Hals on teinud ka palju väiksemaformaadilisi töid.
Jacobus Zaffiuse portree
Jan Vermeer van Delft
(1632-1675)
Koloriit erines eredamate ja külmemate toonide poolest teistest Hollandi maalikunstnikest
17saj II poolel Delfti linnas, säilinud u 30 tööd, kaasajal erilist kuulsust ei omanud.
Vermeer avastati uuesti 19.saj Prantsuse kunstnike poolt, seal oli siis keskseks teemaks realism, eriti tööteema. Seda harrastas mees palju: „Ketrajad“, „Pitsikuduja“, „Teenija piimakannuga”.
Varasemast loomingust on teada „Kupeldaja“: elusuurused figuurid; tavaliselt kujutas interjööre 1 figuuriga.
Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu
Geograaf
Jacob van Ruisdael
(1629-1682)
Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks žanriks
Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks žanriks
On maalinud ka varemeid: lagunenud kabel maalil “Juudi kalmistu”. See töö äratas vaimustust 19 saj sks romantikute ning inglise kunstnike hulgas, kes tõstsid vahepeal unustatud Ruisdaeli uuesti ausse.
Tuulik
Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669)
On tegelenud paljude eri žanritega: grupiportreed, portreed, autoportreed, mütoloogiline maal, olustiku- ja maastikumaal, religioosne maal, samuti maalis palju oma lõbuks. Ka graafik – kasutas oforti
Talle oli iseloomulik omapärane valgusekäsitulus.
Valgustatud vaid kesksed kujud, tagaplaanil hämarus.
Valguse ja varju piirid mahedad.
Tema töödes tulevad eriti välja Hollandile iseloomulikud pruunikad ja hallid värvitoonid. Inimeste kujutamises oli oluline nende sisemaailm, mitte väline ilu.
Ta ostis teiste kunstnike maale ja vanu asj, sattus majanduslikesse raskustesse ja läks elu lõpul pankrotti.
Esimene Rembrandti kuulus töö oli surmateemaline – „Dr. Tulpi anatoomialoeng“ 1632. See kujutas inimese lahkamist dr. Tulpi.
Rembrandti kunstnikukarjäärile sai saatuslikuks samuti grupiportree „Öine vahtkond“ 1642. Tellijad lükkasid töö tagasi. See sai kõigile teatavaks ja pälvis üldist hukkamõistu.
Elu lõpul, vaesuses ja sõpradeta, pöördub Rembrandt sageli usuliste teemade poole. Oma tuntud maali „Kadunud poja tagasitulekut“ on ta maalinud lausa mitmes eri variandis. Tuntumad religioossed maalid on ka „Jaakob õnnistab Joosepi poegi“, „Peetrus salgab Kristust“, “Püha perekond”.
Dr. Tulpi anatoomia
Willem Kalf(1619-1693)
Willem Claesz Heda(1594-1680)
Nad harrastasid natüürmorti, mis Hollandis nägi välja uhke ja toretsev, tõeline barokk, lauad kaetud rikkalikult puuviljade ja lauanõudega, romantiline korratus, kogu eelneva täpne edasiandmine.