Inimese elundkond
Suguelundkond
spermide moodustumine
Kõigepealt moodustuvad munandites meessuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid.
Munarakkude moodustumine
Spermide areng toimub peenikestes väänilistest seemnetorukeste sisemises rakukihis. Seejärel talletuvad valminud spermid munandimanustes. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekeste ja eesnäärme toodetud nõred ning moodustub sperma. Kusiti juhib sperma välja.
Kus toimub munarakkude küpsemine, viljastumine ja loote areng.
Nende ülesanne on moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja kaitsta ning toita viljastatud munarakust arenevat uut organismi.
Mõisted menstruatsioon, menstruaaltsükkel ja ovulatsioon (sh millal toimub).
Tsükkel kestab 21-35 päeva, enamasti 28 päeva (menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise alguseni). Viljastumisvõimeline munarakk eraldub munasarjast enamasti 14. päeval ehk tsükli keskel.
Menstruaaltsükli esimeseks päevaks loetakse vereerituse esimest päeva.
Ovulatsiooniks nimetatakse viljastumisvõimelise munaraku vabanemist munasarjast.
KATTEELUNDKOND EHK NAHK
Mis on nahk ja mis on tema ülesanded?
Nahk on katteelundkond mille põhiülesanne on inimese keha katmine.
Lisaks sellele:
Kaitseb organeid väliste vigastuste, UV-kiirguse, haigustekitajate ja liigse veekaotuse eest
Aitab säilitada kehatemperatuuri
On erituselundiks, mille kaudu eritub mõningaid jääkaineid näiteks vett ja soolasid
Nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul D-vitamiini ja melaniini
Meeleelund, mille kaudu tunneme valu, sooja, külma ja puuteärritusi.
Millistest kihtidest koosneb nahk?
Nahk koosneb marrasknahast, pärisnahast ja nahaaluskoest. Marrasknahk (0.05-0.6 mm paksune) moodustab naha välimise ja pärisnahk sisemise kihi.
NÄRVISÜSTEEM
Mis on närvisüsteem?
Närvisüsteem on elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust.
Mis on närvirakk? Milline ta välja näeb?
Närvirakk on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakul ehk neuronil on keha ning kahte tüüpi jätkeid – pikem on akson ja lühikesed on dendriidid.
Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi eriliste ühenduste ehk sünapside kaudu.
Närvirakud ei jagune.
Oma ehituse ja talitluse poolest on neuronid teiste rakkudega sarnased, kuid erinevalt teistest rakkudest edastavad neuronid informatsiooni üksteisele .
SISENÕRENÄÄRMED
SISENÕRENÄÄRMETE ÜLESANDED
Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.
Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.
Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks.
Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni.
Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.
Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.)
Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot.
Inimesel on:
Valgulise ehituse hormoonid – näiteks insuliin
Sünteesitakse ribosoomides
Kasutatakse kohe
Steroidhormoonid – näiteks suguhormoonid
Sünteesitakse kolesteroolist
Transporditakse veres seotult valkudega
Hormoonide ülesanne on reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid. Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet.
Hormoonid on lühiealised, üliaktiivsed, spetsiifilise toimega ning toimivad läbi ensüümide.
Kuna hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust, siis võib juba mõne mikrogrammiline muudatus tuua kaasa väga tõsiseid häireid organismi töös.
Hormoonide sünteesimist kontrollitakse tavaliselt negatiivse tagasiside printsiibil. Ehk teisisõnu kui hormooni enda või tema poolt kontrollitava aine kontsentratsioon veres langeb alla vajaliku taseme, annab kesknärvisüsteem signaali hormooni sünteesivatele rakkudele, et nad sünteesiprotsessi intensiivistaksid.
Humoraalne regulatsioon põhineb inimese endokriinnäärmete ehk sisenõrenäärmete tööl. Nendeks on ajuripats, kõrvalkilpnääre, kõhunääre, käbikeha, sugunäärmed, neerupealised ja kilpnääre.
HINGAMISELUNDKOND
Hingamine on organismi ja väliskeskkonna vahel toimuv gaasivahetus, mis ei sõltu meie tahtest. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi sisaldusest veres.
Hingamiselundkonna ülesanne on organismi varustamine hapnikuga. Hapniku abil lõhustatakse rakkudes toitained ning saadakse seeläbi eluks vajalikku energiat.
Hingamiselundid
Hingamiselunditeks on ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutoru, kopsutorukesed ja kopsud.
Hingamisteed algavad ninaõõnega, mis koosneb luust ja kõhrest. Teda ümbritsevas limaskestas on palju veresooni.
Kõri on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Häälepilust läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid.
Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse.
Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Kopsude vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mille ülesanne on vähendada hõõrdumist. Vasak kops on väiksem kui parem, kuna vasakul asub süda. Parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks. Kopsudes jagunevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kuni lõpuks lõppevad alveoolidega. Alveoolide kogumikud moodustavad kopsude põhiosa. Kopsude mahtu suurendavad ja vähendavad roietevahelised lihased. Inimese kopsumaht on 2-4 l ning korraga hingame kopsudesse 0,5-2,5 l õhku.
VERERINGEELUNDKOND
Vereringeks nimetatakse vere liikumist organismis ning tema ülesandeks on siduda tervikuks kõik organismi osad. Inimesel on suletud vereringe, mis tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrvaldamise rakkudest. Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel ning pidev vere ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Eriti tihedalt on vereringeelundkond seotud lümfisüsteemiga, hingamiselundkonnaga, seedeelundkonnaga ja sisenõrenäärmetega.
Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks ning ta koosneb südamest, verest ja veresoontest
TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND
Luustiku ülesanneteks on:
Tugevate katete moodustamine organitele
Keha kandmine ja toestamine
Inimestele liikumise võimaldamine. Luudele kinnituvad lihased, mis neid ja seega ka kõiki kehaosi liigutavad.
Vereloomekohaks.
On oluline mineraalainete säilituskoht.
Rasvade talletuskoht.
Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa ning moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese skeletis on 206 nimelist luud, mis kokku moodustavad umbes 20% keha kaalust.
Inimese luustiku tähtsamateks osadeks on kolju, selgroog ehk lülisammas, rindkere, ülajäsemete luud, vaagnavöötme luud, alajäsemete luud.
MEELEELUNDID
Haistmine
Inimese haistmiselundiks on nina ning ta suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna.
Haistes tajume erinevaid lõhnu ning seda aitavad meil teha ninaõõne ülemises osas paiknevad haisterakud. Lõhnad võivad tekitada meeldivat tunnet kui ka tülgastust.
Näiteks on lõhn oluline toidu kõlblikkuse hindamisel. Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule.
Haistetundlikust mõjutavad:
Lõhnaaine hulk - kui lõhnaainet on vähe, tajutakse lõhna, kuid ei suudeta määrata millega täpsemalt tegu on.
Nohu - mida tugevam nohu, seda nõrgem haistmine, sest siis on haistmisrakud kaetud paksu limakihiga, mis takistab lõhnaainetel nendeni tungida.
Aeg, mil viibime lõhna sees - inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti, mistõttu me peale mõne aegset viibimist mingi lõhna sees, me seda enam peaaegu ei tunnegi.
Vanus – nooremad tunnevad paremini, vanemad kehvemini lõhnu.
KUULAMINE JA TASAKAAL
Kõrv
Kõrv on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb. Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid.
Inimese kõrv koosneb kolmest osast:
Väliskõrvast
Keskkõrvast
Sisekõrvast
MAITSMINE
Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.Inimese maitseelundiks on keel.
Maitsmine on tihedalt seotud haistmiselundiga. Kui on probleeme haistmisega, on probleeme ka maitsete tundmisega. Näiteks nohu korral on meie maitsetundlikus väga halb.
Peale selle mõjutavad maitsmist ka vanus, milline on toit ning suitsetamine.
Maitsete tundmine
Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi ehk keelenäsasid. Keelenäsade küljes on tunderakud mis aineosakeste ärrituste toimel saadavad ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Kui sülge eritub vähe ja keele pind on kuiv, siis tahke toidu maitset me ei taju.
NÄGEMINE
Nägemiselundiks on silm, mille kaudu võtame vastu umbes 90% väliskeskkonna infost.
Silma ehitus
Silm koosneb :
Silmalihastest , mis liigutavad ja hoiavad silma paigal. Silmamuna lihaste ebavõrdne tugevus põhjustab kõõrdsilmsust.
Silmamunast, mis on kerajas õõnes moodustis.
Eest kaitseb ja katab silmamuna läbipaistev sarvkest. Läbi selle tungivad valguskiired. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele:
Silmaava ehk pupilli kaudu pääsevad valguskiired silma sisse. Sõltuvalt valguse tugevusest muudab silmaava oma suurust (hämaras suurem, valges väiksem).
Silmaläätsele langevad silmaava läbinud valguskiired. Silmalääts sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubile.
Silmamuna sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga mis ees on vedelam, taga aga sültjam, moodustades klaaskeha.
Võrkkest suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired mis tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise.
Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajju.
Aju keerab pildi õiget pidi.
IMMUUNSÜSTEEM
Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu, mis võivad olla pärit nii väljastpoolt organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad).
Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, õgirakud, põrn, luuüdi, harkelund ja lümfisõlmed.
Lümf on värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte, rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid.
Lümfisõlmed on elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nende ülesanne on filtreerida ja puhastada läbivoolavad lümfi ning hävitada haigustekitajaid. Kui on põletik, suurenevad ka haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmed asuvad kaelal, kaenla all, vaagnaõõnes, kõhuõõnes ja kubemes.
Harkelund asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanul harkelund taandareneb.
Põrn asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke.
Luuüdi tüvirakkudest valmistatakse lümfotsüüte.
Õgirakud hävitavad haigustekitajatest baktereid (“söövad ära”).
Lümfotsüüdid toodavad antikehi ning tapavad organismi viirusnakatunuid rakke.
Immuunsus
Subtopic
Immuunsus on organismi vastupanu kõigi sinna sattunud võõrainete suhtes.
Immuunsuseid on kahte suguseid:
Kaasasündinud immuunsus – Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti.
Omandatud immuunsus - Immuunsus, mis kujuneb eluea jooksul, näiteks mingit haigust läbi põdedes või end vaktsineerides.
ERITUSELUNDKOND
Erituselundkonna ülesanne on eemaldada organismist kahjulikud jääk- ja mürkained ning selle moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni ka soolestik, nahk ja kopsud.
Neerud on inimese peamised eritusorganid. Neerud kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke.
Nahk eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest.
Kopsude kaudu eritub organismist veeaur ja süsihappegaas.
Soolestiku kaudu eemalduvad tahked jääkained ja vesi.
SEEDEELUNDKOND
Seedeelundkond on elundkond, mille ülesanne on organismi varustamine toitainetega.
Inimese seedeelundkond koosneb suust, neelust, söögitorust, maost, peensoolest, jämesoolest, pärasoolest ja pärakust. Peale nende osalevad seedeprotsessis ka kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre.
Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selle jaoks lagundatakse toit küllalt väikesteks osakesteks mida organism on võimeline omastama.
Seedimiseks nimetatakse ensüümide mõjul suurte toiduosakeste muutumist väikesteks osadeks.
Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mille ülesanne on tagada keemiliste reaktsioonide toimumine organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Nad ei ole võimelised töötama ilma vitamiini juuresolekuta.
SEEDEELUNDKONNA OSAD
Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda.
Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse (sama on ka hingamisel: kui me hingame, sulgeb kõripealis pääsu söögitorusse). Vahel, näiteks söömise ajal naerdes või rääkides, ei jõua kõripealis õigeaegselt sulguda ning toit satub hingetorusse.
Süljenäärmete ülesanne on sülje tootmine.
Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku.
Magu meenutab kurrulist lihaseliste seintega kotti, kus algab valkude seedimine, säilitatakse toitu, et seda väikeste portsjonite kaupa peensoolde väljutada. Mao sisepinna limaskestas on näärmed, mis eritavad maoseina kaitsvat lima ja toidu seedimiseks vajalikku maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüümi pepsiin (valkude lagnundamine).
Peensool on seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi (rasvad).
Jämesool on seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine.