Kaalium

Oksüdatsiooniaste ühendites I

Oksüdatsiooniaste lihtainena 0

Kristalli struktuur: ruumikeskne, kuubiline

Neutronite arv: 20

Elektronide arv 19

Elektronskeem: +19|2)8)8)1)

Prootonite arv: 19

Põhilisteks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toiduained.

On palju rosinates, datlites, kapsastes, kartulites, porgandites, sibulates, peedis, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, kirssides ja banaanides.

Vähesel määral lihas.

Vajalik närvi- ja ajurakkude tööks ning osmootse rõhu reguleerimiseks.

Teeb koostööd naatriumiga organismi veetasakaalu reguleerimiseks ja südamerütmi normaliseerimiseks.

Vajalik lihaste ja närvide funktsioneerimiseks.

Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82

Oksiidi tüüp: tugev aluseline

Ühendid:

Fluoriidid: KF

Kloriidid: KCl

Bromiidid: KBr

Jodiidid: KI

Hüdriidid: KH

Oksiidid: KO2, K2O, K2O

Sulfiidid: K2S

Seleniidid: K2Se

Telluriidid: K2Te

Suurim leiukoht on Saksamaal Strassfurdis

Vajatav kogus sõltub

Kehalisest aktiivsusest

Kliimast

Füsioloogilisest seisundist

Kehamassist

Kaalumi organismis vaja

vee hulga reguleerimiseks kudedes

lihaste töö tagamiseks

neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks

vererõhu langetamiseks

Omastamist soodustavad Mg ja vitamiin B6

Imendub peensoolest

Kaaliumi eritumine toimub peamiselt uriiniga

Inimkehas on kaaliumi 130-170g

Värvus: sinakas,hõbehall

Sulamistemperatuur: 63.25C

Pehme, saab noaga lõigata

Puhas Kaalium on hõbedane ja valgust peegeldav

Aatommass: 39.098

Keemistemperatuur: 759,9C

Tihedus: 0.862 g/cm3

Agregaatolek toatemperatuuril: tahke

Inimesele

Lihaste talitluses

Südamelihase kokkutõmbed

Valkude ja süsivesikute ainevahetus

Aminohapete imendumine

Normaliseerib vererõhku

Närviimpulsi edastamine

Vedeliku ja hapete-aluste
tasakaal

Biovedelike keemiline koostis

Lihasmassi suurendamine

Klaas

Läätsed

Väetised

Tuletikud

Püssirohi

Hapnikumaskid

Keedusoola asendajad

Tuumatehnoloogias