Kuidas inimesed elavad?

Himaalaja ja Tiibet

Tiibeti elanikud kasvatavad toitu endale ise.

Tiibetlasted kasvatavad koduloomadena jakke, kitsi, lambaid ja hobuseid, et saada nendelt vajalikku materjali.

Tiibetis suvel aetakse kari kõrgematesse piirkondadesse, aga sügistalvel allapoole, sest loomadel on nendel aegadel nendes piirkondades toitu.

Himaalajas ehitatakse järskudele nõlvadele terasse. Need võimaldavad põllulapikesi paremini niisutada ja harida.

Liustikud on sellises piirkonnas elanikele peamine veeallikas.

Kliima soojenedes tekib inimestel tõsine veepuudus.

Selleks on nad rajanud talveks orgudesse jäätorne ehk jäätuupasid.

Tiibetis on raske saada küttematerjali, selle tõttu kasutatakse loomasõnnikut.

Andid

Seal lähedal on tegutsevad vulkaanid ning tuleb ka ette maavärinaid.

Inimestel võib tekkida mägihaigus, mis tekib hapnikupuuduse tõttu. Mägirahvas on leevendanud haigust kokapõõsa lehtedega.

Andides on rikkalikult maavarasid.

Teid on seal väga raske teha ning mäkke liikumine võtab ka kauem aega.

Altiplano

Inimasutus on selles piirkonnas väga hõre.

Kuna Altiplano paikneb nii kõrgel on seal kasvatada võimalik ainult kartulit.

Koduloomateks on neil laamad ja alpakad.

Neile toob sissetulekut alpakavillast asjade müümine.

Holland

Ehitatakse tammi, et kaitsta asulaid üleujutuste eest.

Kliima on seal soojenenud ning nüüd on vaja ehitada kõrgemaid kaitsevalle.

On kanaleid, mis juhatavad vee tagasi merre.

Seal kasvatatakse teravilju, aedvilju, piimakarja ja lilli.

Mekongi madalik