Limused
Peajalgsed
kaheksajalgsed, kalmaarid, seepiad
kõige arenenumad limused
kõige keerukama närvisüsteemiga
võimelised värvi muutma
röövloomad (söövad kalu, väke ja teisi lumeid)
liiguvad vett mantliõõnde tõmmates ja see järel lihaseid järsult kokku surudes, mille tagajärjel veejuga kiiresti läbi erilise toru
tükeldavad toitu nokataoliste lõugadega, peenestavad aga hõõreliga
haaravad toitu kombitsatega
suured silmad, mis sarnanevad inimese omadega
Harilik seepia
kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega
ööloom
toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest
päeval muudab värvi, et keskkonnaga ühte sulanduda
värvus poolläbipaistvast valgest kuni piimjasvalgeni
tavaline Vahemeres
vaenlase vastu eritab seepia tindinäärmest tinti
Tähtsus
toiduks inimesele, kui ka teistele loomadele
karpe müüakse suveniiridena ning valmistatakse ehteid
teo lima kasutatakse parfümeeriatööstuses
taimekahjurid
karbid veekogude puhastajad
Ebapärlikarp
levinud Põhjamaades, Šotimaal ja vähestes Lääne-Euroopa jõgedes
Pärl tekib, kui pärlmutterkihi ja mantli vahele satub mõni võõrkeha ning mantel hakkab selle ümber ehitama pärlmutterkihte
Seni suurim leitud pärl on 24cm pikk ja 14 cm lai, leitud Filipiinide lähedalt
Viinamäetigu
levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas, Ees-Aasias ja Põhja-Aafrikas
kõige suurema kojaga tigu Euroopas
Eestis levinud saartel
ööloom
Koda on valkjashall kuni kollakaspruun
silmad eristavad valguse intensiivsust ning asju 1 cm kaugusel
hästi arenenud haistmismeel
Teod
*kõige laiemalt levinud limuste rühm
elavad merepõhjas, magevees ja maismaal (metsakõdus, -mullas, aias, põllul jm
eelistavad niisket keskkonda
pigem öiseeluviisiga
taimetoidulised, kuid on ka loom- ja segatoidulisi
Ehitus
spiraalselt keerdunud koda, mille sees paiknevad siseeelundid
koda kaitseb tigu röövloomade ja kuivamise eest
üks jalg, millel paiknevad limanäärmed
koda kaitseb tigu röövloomade ja kuivamise eest
eristavad valgust pikkade kombitsate lõpus olevate silmadega
maitseb ja kombib lühikeste kombitsatega
kraabib toitu suus asuva hõõreliga (hammastest koosnev riivitaoline suuõõnes)
liiguvad talla lihaseid kokku tõmmates ja lõdvestades
Karbid
elavad soolases kui ka magevees mingile põhjale kinnitunult või põhja kaevunult
lahksoolised
toituvad pisiloomadest, vetikatest ja orgaanilise aine osakestest, mis kandub veega
Ehitus
koda koosneb kahest poolmest ja kaitseb looma
side hoiab kojapoolmeid koos
mantli hõlmade vahel õõnsuses on siseelundid
kojapoolmete vahelt ulatub välja 2 torukest, ühekaudu pääseb vesi mantliõõnde, teise kaudu välja
jala abil kaevub karp põhja ning liigub aeglaselt. Sellega ta kombib