Magamine
Unevajadus:
Vastsündinud(0.-3.elukuu): 17-17 tundi
Imikud(4.-11.elukuu): 12-15 tundi
Väikelapsed(1.-2.eluaasta): 11-14 tundi
Koolieelikud(3.-5.eluaasta): 10-13 tundi
Kooliealised(6.-13e.eluaasta): 9-11 tundi
Mõjutab närvisüsteemi arengut
Selleks, et tagada ärkvelolekus aktiivne funktsioneerimine, peab närvisüsteem saama puhata ja taastuda.
Mõjutab ainevahetust ja immuunsüsteemi
Une ajal kulgevad protsessid, mis on vajalikud tasakaalu säilitamiseks organismis. Magamise ajal ainevahetus aeglustub, sest keha pole aktiivne ja ei kuluta energiat.
Magamise ajal toodetakse kasvuhormooni
HGH (human growth hormone) ülesandeks on luude, lihaste ja kudede uuendamine. Magades töötab see hormoon üle terve keha. Kui keha on noor, aitab se hormoon kaasa kasvamisele
Areneb võime õppida, meelde jätta, meenutada
Magamise ajal toimub talitluseks vajalike ainete süntees ja deponeerimine
Nt mediaatori süntees- keemiline aine, mille abil neuron vahetab neiste rakkudega informatsiooni.
Parandab tähelepanuvõimet, suutlikkust ning üldist heaolu
Une ajal taastatakse keharakud, toimub reservide loomine aktiivseks tegevuseks
Unepuudus võib olla laste füüsiliste ja käitumisprobleemide põhjustajaks
Unepuuduse korral tekivad erinevad unehäired, psüühikahäired nagu nt: depressioon, ärevushäired ja isiksusehäired.
Võivad tekkida ka kehalised haigused: ebameeldivad aistingud-valu, õhupuudus.
Taastab aju
Uni tagab oluliste seoste(info) säilitamise. Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on vajalik selle perioodiline "ülesalvestamine".