Majandusaasta aruanne - äriregistri kaudu avalikkusele kättesaadav ja seega on see äriühingu visiitkaart.

peab kajastama õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust, rahavoogusid ja selles avaldatakse asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni

koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest

mikro- ja väikeettevõtjad alates 01.01.2016 ja hiljem algavate majandusaastate kohta koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest. Mikroettevõtja võib koostada soovi korral ka väikeettevõtja lühendatud või täismahus aastaaruande.

Väikeettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koostatakse lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist ning koosneb kahest põhiaruandest: detailne bilanss ja kasumiaruanne ning kuni 9 lisa. Väikeettevõtja peab koostama ka tegevusaruande.

Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja koostavad oma majandusaasta aruande kas vastavalt Eesti finantsaruandluse standardi või IFRS-i nõuetele ning see koosneb tegevusaruandest, neljast põhiaruandest ja keskmiselt 15st lisast.

Täismahus aastaaruanne – bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad – on kohustuslik keskmistele ja suurettevõtetele ning mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.

Bilanss

kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali).ubtopic

Aktiva ehk varad = Passiva ehk kohustised ja omakapital

Varad jagunevad käibevaradeks ja põhivaradeks

Kohustised jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustisteks

Omakapital näitab omanike paigutust, s-h ka väljavõtmata osalust ehk jaotamata kasumit.

iga majandustehingu toimumise järel jääb bilanss alati tasakaalu ehk aktiva = passiva

Kasumiaruandes arvestatud aruandeperioodi kasum näidatakse bilansis omakapitali all, jaotamata kasumi koosseisus

Kasumiaruanne

Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, s.t majandustehingud näidatakse nende ajalise toimumise järgi, sõltumata raha liikumisest.

(tulude ja kulude aruanne) kajastab äriühingu aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Valida võib kahe kasumiaruande skeemi vahel. Erinevus on äritegevuse kulude kajastamises

skeem 1 on kululiigipõhine ja skeem 2 funktsioonipõhine aruanne

Skeemides nõutavad tulud-kulud võiks tinglikult jaotada järgmistesse rühmadesse

põhiäritegevuse tulud-kulud

muu äritegevuse tulud-kulud

finantstegevuse tulud kulud

ettevõtte tulumaksu kulu (Eestis vaid väljajagatud kasumilt ehk dividendidelt)

Rahakäibe aruanne ehk rahavoogude aruanne

näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum ≠ raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist − kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist.

Seos bilansiga

rahakäibes arvestatud perioodi lõpu rahaline seis näidatakse bilansis

Kasumiaruandega otsene seos puudub

Omakapitali muutuste aruanne

kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis

märgitakse eraldiomanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasum või kahjum, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamine ja vähendamine ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisade hulk aastaaruandes sõltub ettevõtte eripärast, kuid kindlasti peate aruandele lisama:

selgituse, millisest raamatupidamistavast lähtuvalt olete raamatupidamise aastaaruande koostanud

aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil

muud olulised asjaolud raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta

Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel oli määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Kindlasti ei tohi unustada kirja panemast ka seda, mis on teie põhitegevus, mis kõrvaltegevused.

kui majandusaasta lõpu seisuga ei vasta ettevõtte omakapital äriseadustikus nõutule (on negatiivne), tuleb tegevusaruandes kirjeldada tegevusi, mis on ette võetud/võetakse ette selleks, et olla edaspidi jätkusuutlik, või on vastu võetud teistsugune otsus

Raamatupidamiskohustuslastel, kes kuuluvad audiitorkontrolli kohustuse alla, peab tegevusaruanne sisaldama peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat (valemeid).

heakskiitmisega kinnitab tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne koostati kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud finantsaruandluse standardiga ning see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoo kohta või annab käesolevas seaduses nõutud informatsiooni.

vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige või füüsilisest isikust ettevõtja allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast selle heakskiitmist, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva.

Auditeerimine on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine.

Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis.

Audiitorkontrolli kohustust reguleerib audiitortegevuse seadus.

Aktsiaseltsidele on audiitorkontroll kohustuslik. Teistele raamatupidamiskohustuslastele on raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus on kohustuslik juhul, kui aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:

Audit:

müügitulu või tulu 12 000 000 eurot

varad bilansipäeva seisuga kokku 6 000 000 eurot

varad bilansipäeva seisuga kokku 6 000 000 eurot

Ülevaatus

müügitulu või tulu 4 800 000 eurot

varad bilansipäeva seisuga kokku 2 400 000 eurot

keskmine töötajate arv 72 inimest

Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik:

aktsiaseltsile,
Riigikontrollile,
riigiraamatupidamiskohustuslasele,

kohaliku omavalitsuse üksusele,

avalik-õiguslikule juriidilisele isikule,

sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale,

sihtasutusele, mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses,

testamendi alusel asutatud sihtasutusele,

sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest.

Auditi korraldamine

Auditit korraldab sõltumatu hindaja ehk Eesti audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik. Ettevõtte üldkoosolek nimetab audiitori(d), määrab audiitorite arvu, tasustamise korra ning volituste tähtaja. Audiitori nimetamiseks on temalt vaja küsida kirjalikku nõusolekut. Enne auditi läbiviimist tuleb audiitoriga sõlmida leping.

Osapoolte vastutus

SubtAudiitor on kohustatud hoidma saladuses auditeerimise käigus teatavaks saanud andmeid ja ta vastutab oma kutsetegevusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest. Samas ei vabasta allkirjastatud audit ettevõtet ja selle juhatust vastutusest raamatupidamisaruande sisu eest.opic

Kui auditeerimine on ettevõttes läbi viidud ja audiitor on vormistanud kirjaliku allkirjastatud hinnangu, tuleb see lisada majandusaasta aruandele.

Majandusaasta aruandele tuleb lisada ka audiitori järeldusotsus, kui auditi tegemine teie ettevõttele on kohustuslik.

Aruande esitamise etapis on võimalik valida ja täita ka kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek või otsus.

kui ettevõtjal on eelnevate perioodide jaotamata kasum ja ka aruandeperioodil kasum, tuleb koostada kasumi jaotamise ettepanek/otsus

kui ettevõtjal on eelnevate perioodide jaotamata kasum ja aruandeperioodil kahjum, kuid varem kogunenud jaotamata kasumit ei jaotata, tuleb koostada kahjumi katmise ettepanek/otsus

kui ettevõtjal on eelnevate perioodide jaotamata kasum ja aruandeperioodil kahjum, kuid otsustatakse maksta dividende eelmiste perioodide jaotamata kasumist, tuleb koostada kasumi jaotamise ettepanek/otsus

kui ettevõtjal on eelmiste perioodide akumuleerunud kahjum ja aruandeperioodil kahjum, tuleb koostada kahjumi katmise ettepanek/otsus

kui ettevõtjal on eelmiste perioodide akumuleerunud kahjum ja aruandeperioodil kasum, tasuks kasumi jaotamise ettepanek/otsus valida vaid juhul kui väljamaksed oleksid lubatud äriseadustiku § 157 (osaühingud) või § 276 (aktsiaseltsid) kohaselt

Kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse võib esitada ka koos järgmise majandusaasta aruandega, kui otsus võetakse vastu pärast majandusaruande esitamist.

Majandusaasta aruanne tuleb teil esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

Enne andmete kinnitamist kontrollige majandustegevuse registris olevad andmed üle ja veenduge nende õigsuses. Kui registriandmetes on ebatäpsusi, esitage andmete muutmiseks teate.

Kordusaruande esitamine

Kui esitatud aruandes leiate puudusi või on registriosakond on teinud puuduste kohta määruse, siis on võimalik esitada aruanne uuesti.

esitamiseks tuleb alustada uuesti majandusaasta aruande esitamisega

majandusaasta perioodi, mille kohta on juba aruanne esitatud ja soovitakse seda paranada, siis tuleb esitada kordusaruanne- sisestatud andmete muutmiseks või täiendamiseks ja uuesti genereerida PDF aruanne, mis tuleb allkirjastada ja uuesti esitada