KLAHVPILLID

Kõige levinum klahvpill on klaver. Klaverid erinevad üksteisest kuju ja suuruse poolest:pianiino (püstklaver)tiibklaver (rõhtklaver)Klaveril tekib heli pillikeele võnkumisest, kui keele vastu lööb keele vastu haamrike. Klaveril on tavaliselt kaks pedaali. Paremale pedaalile vajutades jäävad mängitud helid kõlama. Vasakule pedaalile mängitud helid kõlavad summutatult.Klaveri kõlatugevus sõltub pianisti ehk mängija sõrme vajutuse tugevusest klahvile.

Tiibklaveri nimetus tuleneb pilli tiivakujulisest kõlakastist. Tiibklaver on populaarne pill kontserdilavadel. Vaata, kuidas valmistatakse klaverit maailmakuulsas tehases Steinway & Sons. Video on ingliskeelne.

Võrreldes tiibklaveriga on pianiino mõõtmed väiksemad, pilli kõla on nõrgem ja pianiino keeled asetsevad püstiselt (püstklaver).Pianiinot mängitakse peamiselt kodudes ja väiksemates saalides.

Klavessiiniil tekitab heli sulerootsust naastuke, mis tõmbab keelt.Pilli kõlatugevus ei sõltu mängija sõrmelöögi tugevusest. Klavessiinil esitatakse põhiliselt vana aja muusikat, sest pilli hiilgeaeg oli ajavahemikus u. 1500-1800. 

Orel on suurim ja keerukaima ehitusega muusikainstrument. Nimetatakse ka pillide kuningaks.Iga orel on ehitatud kindla kiriku või saali jaoks, sellepärast erinevad pillid üksteisest suuruse ja kuju poolest.Orel koosneb puldist ja viledest. Puldis istub organist ehk mängija ja vajutab klahvidele. Puldis asuvad ka registrinupud.Oreli klaviatuuri nimetatakse manuaaliks.Organist mängib ka jalgadega. Seda klaviatuuri nimetatakse pedaaliks.

Akordioni üks tähtsamaid osi on volditud lõõts. Ühel pool lõõtsa on klaviatuur. Teisel pool on nupud bassinootide või akordide* mängimiseks. *Akord - vähemalt 3 noodi üheaegne kõlamine

Harmoonium on oreli sugulane.Harmooniumil võib olla 1-2 manuaali.

Klõpsa täisekraan (üleval paremas nurgas).

Klõpsa täisekraan (üleval paremal nurgas)

Klõpsa täisekraan (üleval paremas nurgas)