Rahvatervis - teadus, mille eesmärkideks on haiguste ennetamine, eluea pikendamine ning vaimse ja füüsilise tervise edendamine ühiskonna koostöö kaudu.
Salutogenees - tervise areng
Oluline on toimel´tulekumehhanism
Organismi tervis põhineb ressurssidel
Haigus -
olukord, mis põhjustab inimesele kahju või valu
Patogenees ehk õpetus haiguse arengust
Tänapäeval: haigus peab olema tõendatud meditsiinilisel moel
Tervis -
inimese heaolu seisund
Tervise kontseptsioonid
Staatiline - tervist määratletakse biomeditsiiniliste näitajate alusel
Funktsionaalne - kuivõrd suuteline on organism täita oma rolli ühiskonnas
Meditsiiniline - haigus puudub, samas jäetakse kõrvale heaolu ja elukvaliteedi olemuse
Akadeemiline - tervis on just kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus
Tervise determinandid - tervist mõjutavad tegurid (nii indiviididel kui ka rahvastikul)
Põhilised:
Rahvatervis ja selle koht meditsiinis
Meditsiin
Kliiniline (Ravi, taastus)
Indiviididele suunatud med. teenindamine
Probleemi osalejaks on ravi vajav inimene
Terviseteaduslik (Ennetus, tervisedendus)
Uurimiobjektiks rahvastikurühm
Probleemiks on rahvastikurühma tervise hindamine
Rahvatervis ei keskendu ainult bioloogiale, vaid on seotud ka sotsiaalteadustega
Eestis on riigi tasandil määratletud rahvatervise alased tegevused
*Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring
*Epideemiate ennetamine ja kontrollimine
*Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus
*Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine
*Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks
*Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks
*Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine
´*Rahvatervisepoliitika arendamine
Esmased ennetusstrateegiad – eesmärgiks tervisedendus ja haiguste ennetamine
Teisesed ennetusstrateegiad – eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi
Kolmandad ennetusstrateegiad – eesmärgiks töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine
Tervisedendus - inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine
Tegevused on suunatud mitmetele potentsiaalselt muutuvatele tervisemõjuritele, mis loovad ühiselt erinevaid tervist mõjutavaid elamistingimusi
Vahendid:
Tervisekasvatus + terviseõpetus haridusprogrammides
Terviseteabe levitamine + tervislike eluviiside motiveerimine
Tervistavate teenuste arendamine
Eluviisi mõjutamine + käitumisriski vähendamine
Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsiooni 5 peamist tegevust parema tervise tagamisel rahvastiku tasandil:
Tervist toetava poliitika kujundamine
Tervistsoodustava elukeskkonna loomine
Kogukonna osa suurendamine tervise tagamisel
Isiklike oskuste ja teadmiste arendamine
Terviseteenistuste ümberorienteerimine
Antonovski: Tervis on muutuv suurus, mis halvenevb või pareneb tervisemõjurite toimel
Tervisemõjurite mudelid - peegeldavad erinevaid tervise käsitlusi
Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel
Toob välja põhilisi tervisemõjureid
Inimese tervis sõltub ühiskonnast
Riigi politiikal on suurim roll tervise edendamisel
Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel (Jäämäe mudel)
"Jäämägi" näitab terviseolukorra (mida saab mõõta) ja tervisemõjurite (mida ei saa täiesti mõõta) omavahelisi seoseid
Peale üldisi mõjureid, tuleb arvestada teiste mõjuritega, mis vajavad täiendavaid uuringuid
Tarlov’i tervisemõjurite mudel
Rahvatervis sõltub peamiselt sotsiaalsetest mõjuritest
Tervisemõjurite 4 kategooriat: geenid ja bioloogia, tervishoid, terviskäitumine, sotsiaalsed
Käitumise riskitegurid tulenevad poliitilisest, sotsiaalsest ja majanduskeskkonnast, kusjuures nende osakaal kõikub olenevalt sotsiaalsetest klassidest (25% kuni 60% vahel)
Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel
Determinante jagatakse nalejaks: personaalsed, majanduslikud, keskkondlikud, sotsiaalsed
Neli tüüpi determinante on omavahel tihedalt seotud, seega nende toime tervisele on kompleksne