Erialas kasutatavad tuletatud mõõtühikud (vana)

Ühik: Bar (bar)Erialane näide: Küttekontuuri rõhk p = 1.5 barArvutusvalem: p = F / S, kus𝑝 – rõhk𝐹 – jõudS – pindalaRõhku saab mõõta otse manomeetri või rõhuanduriga

Ühik: Kilogramm kuupmeetri kohta (kg/m³)Erialane näide: Küttesüsteemi vee tihedus ρ = 1000 kg/m³Arvutusvalem: ρ = m / V, kusρ – tihedus𝑚 – mass𝑉 – ruumalaTihedust saab mõõta vahetult kasutades areomeetrit või püknomeetrit.

Ühik: Vatt (W)Erialane näide: Kütteseadme võimsus P = 2000 W (2 kW)Arvutusvalem: P = A / Δt, kus𝑃 – võimsus𝐴 – tööΔ𝑡 – aja muut (ajavahemik)Võimsust saab mõõta vahetult kasutades elektriarvestit või võimsusmõõtjat (vattmeeter), mis mõõdab seadme energiatarvet ajaühikus.

Ühik: Kuupmeeter (m³)Erialane näide: Küttesüsteemi paagi ruumala V = 0.5 m³Arvutusvalem: V = l ⋅ w ⋅ h, kus𝑉 – ruumala𝑙 – pikkus𝑤 – laiusℎ – kõrgusVedelike ruumala saab mõõta vahetult kasutades mõõtsilindrit.

Ühik: Kuupmeeter tunnis (m³/h)Erialane näide: Küttesüsteemi veevooluhulkTähis ja arvväärtus: Q = 2 m³/hArvutusvalem: Q = V / t, kus𝑄 – vooluhulk𝑉 – ruumala𝑡 – aegVooluhulka saab mõõta otse voolumõõturitega, näiteks turbiinivoolumõõtur või ultraheli voolumõõtur.

Ühik: Kraad Celsius (°C)Erialane näide: Radiaatori temperatuur t = 75 °CArvutusvalem: t [°C] = T[K] - 273.15, kust [°C] – temperatuur Celsiuse järgi𝑇 [𝐾] – temperatuur Kelvini järgiTemperatuuri saab mõõta vahetult kasutades termomeetrit.

Ühik: Kilovatt-tund (kWh)Erialane näide: Päevane energiakulu maja kütmiseksE = 24 kWhArvutusvalem: E = P ⋅ t, kus𝐸 – energia𝑃 – võimsus𝑡 – aegEnergiakulu saab mõõta energiatarbe mõõtjaga (näiteks elektriarvesti), mis summeerib tarbitud energia teatud ajavahemiku jooksul.

Ühik: Ruutmeeter (m²)Erialane näide: Radiaatori pindala S = 2 m²Arvutusvalem: A = l ⋅ w, kusS – pindala𝑙 – pikkus𝑤 – laiusPindala saab mõõta vahetult kasutades graafikapaberit ja plaanimeetodit: Kasutatakse pindala arvutamiseks graafikapaberile joonistatud kujutistelt või kaartidelt.

Ühik: Joule [J]Erialane näide: Soojushulk, mida küttesüsteem annab välja Q = 7200 kJ (1 kWh = 3600 kJ)Arvutusvalem: Q = m ⋅ c ⋅ ΔT, kus𝑄 – soojushulk𝑚 – mass𝑐 – erisoojusΔ𝑇 – temperatuuri muutSoojushulka mõõdetakse tavaliselt kaudselt, kasutades temperatuuri ja soojusmahtuvuse andmeid, et arvutada soojusülekanne.

Ühik: Vatt ruutmeetri kohta (W/m²)Erialane näide: Põrandakütte võimsus P = 100 W/m²Arvutusvalem: P = Q / S, kus𝑃 – võimsus𝑄 – soojushulkS – pindalaKüttevõimsust ruutmeetri kohta mõõdetakse kaudselt, mõõtes kogu võimsust ja jaotades selle pindala peale.

Ühik: Vatt meetri kohta kelvini kohta (W/m·K)Erialane näide: Isolatsioonimaterjali soojusjuhtivus λ = 0.035 W/m·KArvutusvalem: Q = (λ ⋅ S ⋅ ΔT) / d, kus𝑄 – soojushulkλ – soojusjuhtivusS – pindalaΔ𝑇 – temperatuuri muut𝑑 – paksusSoojusjuhtivust mõõdetakse tihti kaudselt, kasutades temperatuuri erinevust ja soojusülekande valemeid.

Ühik: Joule kilogrammi kohta kelvini kohta (J/kg·K)Erialane näide: Radiaatori soojusmahtuvusTähis ja arvväärtus: C = 900 J/kg·KArvutusvalem: C = Q / (m ⋅ ΔT), kus𝐶 – soojusmahtuvus𝑄 – soojushulk𝑚 – massΔ𝑇 – temperatuuri muutSoojusmahtuvust mõõdetakse tavaliselt kaudselt, määrates kindla energia (soojushulga) ja temperatuuri muutuse ning arvutades seejärel mahtuvuse.

Ühik: Vatt ruutmeetri kohta kelvini kohta (W/m²·K)Erialane näide: Soojusülekande koefitsient radiaatoris U = 50 W/m²·KArvutusvalem: Q = U ⋅ A ⋅ ΔT, kus𝑄 – soojushulk𝑈 – soojusülekande koefitsient𝐴 – pindalaΔ𝑇 – temperatuuri muutSoojusülekannet mõõdetakse tihti kaudselt, kasutades soojuskaamerat ja temperatuuriandureid, et määrata temperatuuri muutus ja soojushulk pindala ja ajaühiku kohta.