Füüsiline aktiivsus ja mängimine
Kõne ja reageerimine
3 kuud
pöörab pead heliallika suunas
naeratab ja koogutab suhtlussituatsioonis
nuttu ja tavalist häälitsemist saab eristada vokaalide osas
imeb ja neelab sujuvalt toitmise aja
6 kuud
hakkab lalisemisel kasutama konsonante, nagu näiteks"pä-pä"
kasutab lalisemist ka täiskasvanute tähelepanu võitmiseks. Suhtleb meelsasti
hakkab sööma ka püreestatud toitu ja putrusid
9 kuud
kuuldavale toodavad helid muutuvad mitmekesisemaks ja lalisemises esineb silbilisi kombinatsioone
leiab pilguga tuttavad esemed ja inimesed, kui nende nimesid nimetada
hakkab sööma pehmetükilisi lastetoite
kasutab suhtlemiseks palju žeste, näiteks osutab ja lehvitab
12 kuud
kasutab esimesi tähendusega sõnu, nt "emme" ja "mäm-mäm"
reageerib lihtsatele käsklustele, nt " tule siia"
hakkab suhtlusvahendina kasutama lalinsilbiridasid
sööb tükilist toitu ja joob tassist
1,5-2 aasta
osutab kehaosadele
seostab kaht sõna
hakkab omandama üksikuid sõnu
2-3 aastat
teab oma ees- ja perekonnanime
oskab rääkida täislausetega
eristab värve
4-6
oskab määratleda 7 sõna
Mängulisus
3 kuud
Selili lamades
pöörab tähelepanu nägudele, mis on otse tema vaateväljas
naeratab ja koogab
jälgib silmadega külgsuunas liikuvat lelu
üritab sirutada kätt enda rinna kohal rippuva kõristi suunas
hoiab pead keskasendis, et vaadelda nägusid või lelusid
6 kuud
saab kõhuli olles kätte enda läheduses olevad lelud
selili olles siirdab lelusid ühest käest teise
sirutab välja mõlemad käed, et varvastega mängida
9 kuud
istudes lastetoolis, hoiab pudelit ja joob sellest
uurib ja katsub esemeid, kasutades selleks mõlemat kätt
keerab paksude lehtedega raamatust mitu lehte korraga
lihtsates mängudes oskab teisi jäljendada
12 kuud
sööb ise, kasutades sõrmi
paneb asjad suurde kasti, kasutades sealjuures kokkupigistatud sõrmede avamist
kasutab pöialt ja nimetissõrme, et võtta väikseid esemeid
2-3 aastat
paralleelne mäng - lapsed istuvad lähestikku, igaüks mängib omaette
3-4 aastat
assotsiatiivne mäng - mängivad koos, kas kumbki oma või kordamööda ühe asjaga
4-5 aastat
kooperatiivne mäng - rollimängud
kujunevad lemmikmänguasjad, millega mängitakse ja mida teistele ei taha anda, keelelised mängud(riimid, luuletused, jutukesed)
Liigutuslik
3 kuud
tõstab korraks pead kõhuliasendis
liigutab sihipäratult käsi ja jalgu
talle meeldib süles olemine ja kiigutamine
pöörab ennast seliliasendist külili
lükkab ennast kõhuli olles küünarnukkidele
tõstab ja hoiab pead üleval
6 kuud
kasutab istudes käsi keha toetamiseks
pöörab seljalt kõhule
püsti tõstetuna toetsb kogu keharaskuse jalgadele
9 kuud
istub ja küünitab lelude järele ilma kukkumata
siirdub kõhuli-või seliliasendist ise istuma
liigub neljakäpuli vahelduvate käte-jalgade liigutustega
12 kuud
tõmbab ennast seisma ja liigub mööbli najal
seisab ise ja suudab teha mõned sammud iseseisvalt
12 kuud-1aasta
Kõnnib tugedeta
Sammub iseseisvalt trepist
1 - 2 aastat
oskab visata palli
suudab vähemalt 4 klotsist torni ehitada
osutab kehaosadele
oskab süüa lusika ja kahvliga
matkib majapidamistöid
oskab iseseend lahti riietuda
oskab jalaga lüüa palli
2-3 aastat
Oskab sõita 3-rattalise rattaga
suudab mõne sekundi seista ühel jalal
3-5 aastat
Oskab iseseisvalt riietuda
oskab püüda temale visatud palli
oskab ühel jalal hüpata
Sünnipärased refleksid
otsimiserefleks
laps leiab ema rinna, pöörates pead tema nägu puudutava sõrme poole
imemisrefleks
laps saab ema rinnast imemisliigutustega piima kätte
moro refleks
valju hääle või kiire asendi muutuse peale reageerib laps käte-jalgade sirutuse ja pea kuklasse viimisega
haarderefleks
laps sulgeb oma pihu Sinu sõrme ümber
sammurefleks
kui sa lapse kaenla alt toetun püsti tõstad ja pisut ette kallutad, teeb ta samme
Organsüsteemid, mis on seotud füüsilise aktiivsuse ja mängulise arenguga
kardiovaskulaarsüsteem
tugisüsteem
närvisüsteem
lihaskond