Kolmas maiilmasõda

Aafrika

Aafrikate maade vabastamine ja Liibüa kuningrrigi väljakuulutamine 1951.

Järgmisel aastakümnel tekkis umbes poolsada riiki.

Suurim pingekolle oli apartheidipoliitika e rahvastiku jaotamine rasside alusel.

Edukaim majandus oli Lõuna-Aafrika Vabariigil.

Toimusid mitmed kriisid ja sõjalised kokkupõrked.

Paljudes toimusid näljahädad, majandus raskused ja mitmed epideemiad.

India

1947. Suurbritannia jaotaks India kaheks dominiooniks: hinduistikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks.

Peale teist maailmasõda kandis sõda vilja.

India rahvaste iseseisvusvöitlust juhtis kahe maailmasöja vahel erinevaid poliitilisi suundi ühendav India Rahvuskongress.

Koostöö

NSV

Mao Zedong, Fidel Castro

Mahatma Gandhi, Juan Peron, Jawaharlal Nehru

USA

Augusto Pinochet

Mõisted

sissetulekuga riike Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas ja mujal maailmas. Kolmanda maailma riikides võib leida laiaulatuslikku vaesust, ebavõrdsust, ebastabiilsust, alaarengut ja muid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi probleeme.

riigid kiiresti arenevateks majandusteks.

Ladina-Ameerika

sotsiaalne ja poliitiline areng oli piiratud. Ladina-Ameerika riigid olid sageli osa sellest mõistest, kuna neil oli suur vaesus, ebavõrdsus ja alaareng.

Hiina

1949 kuulutati välja kommunistlik rahvavabariik.

Kommunistilku partei esimeheks sai Mao Zedong.

Majandust hakati arendama viisaastakuplaanide alusel. Tekkis partei juhi jumaldav kummardamine.

Zedongi ideede pöhjal tekkis kommunistliku öpetuse Hiina suund ehk maoism.

Sellega kaasnes terror ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile.

Uued juhid tegid ümberkorraldusi, mille eesmärk oli rakendada turumajanduslikke põhimõtteid.

1980 sai Hiina jagu näljahädast, arenes majandus, kuid riik polnud demokraatlik ja teisitimõtlejate väljaastumised suruti maha. Poliitiline demokraatlik küsimus on ikka veel lahendamata.