Kooliõenduse tegevusjuhend
Eesmärk
kirjeldada koolitervishoiuteenuse kui iseseisva õendusabiteenuse osutamist Eestis
anda tervishoiuteenuse osutajatele juhiseid tervishoiuteenuse osutamiseks koolis
arendada koolitervishoiuteenuse kvaliteeti
tervist toetav ja haigusi ennetav tegevus, et seeläbi toetada laste ja noorte tervise arengut.
2. Õpilaste immuniseerimine vastavalt kehtivale riiklikule immuniseerimiskavale ja teistele kehtivale õigusaktidele
enne immuniseerimist peab tuvastama võimalikud ajutised ja püsivad vastunäidustused
kooliõel on õigus vastavat infot lapse kohta vaadata Tervise Infosüsteemist ja vajadusel saab õde konsulteerida perearstiga
õde peab selgitama õpilasele immuniseerimise vajalikkust, teavitama võimalikest kõrvaltoimetest ja nõustama muudes asjakohastes küsimustes
õde dokumenteerib immuniseerimise vastavalt kehtivatele õigusaktidele
õde peab lapse immuniseerimiseks küsima tema seadusliku esindaja nõusolekut
1. Regulaarne õpilase tervise ja arengu jälgimine
tervisekontrollide läbiviimine I, III, VII ja X klassis
Kooliõde on kohustatud informeerima V ja IX klassi õpilast ja tema seaduslikku eestkostjat soovitavalt kaks korda õppeaastas, läbima oma perearsti juures tervisekontroll.
vajadusel soovitab kooliõde õpilasel pöörduda perearstile või saatekirjata erialaspetsialisti vastuvõtule (hambaarst, günekoloog, silmaarst jne)
Laste tervise jälgimisel juhindub kooliõde lapse tervise jälgimise juhendist
õpilase tervisekontrollil tuleb läheneda igale lapsele individuaalselt, arvestades tema erisusi
terviseprobleemi ilmnemisel annab kooliõde õpilasele teemakohaseid nõuandeid (nt toitumis- ja liikumissoovitusi)
6. Koostöö erialaspetsialistidega
eesmärk on turvalise ja lapsesõbraliku õpikeskkonna ning võrdsete võimaluste loomine, et kõik õpilased saaksid
omandada kvaliteetse ja võimetekohase hariduse.
Kooliõde vahendab infot ja teeb koostööd ka väljaspool haridussüsteemi. Olulisimad
koostööpartnerid on õpilase vanemad, aga ka kohaliku omavalitsuse esindajad.
8. Kooli juhtkonna teavitamine võimalikest terviseohtudest koolis
kooliõel on märkaja ja nõuandja roll, milles ta teeb koostööd koolijuhi ja -personaliga
Kooliõel on koolis järgnevad kohustused ja vastutusala:
nakkushaiguste ennetamine ja nende leviku tõkestamine,
tervisekaitse nõuete mittetäitmise märkamisel ettepanekute tegemine kooli juhtkonnale,
toitlustamise kohta tähelepanekute tegemine kooli juhtkonnale ja toitlustajale (Õde peab olema võimeline hindama, kas koolis pakutav toit ja puhvetis ning müügiautomaatides müüdavad tooted vastavad tervisliku toitumise põhimõtetele).
liikumisvõimaluste mitmekesistamise, vigastuste ennetamise ja psühhosotsiaalse keskkonna parandamise võimaluste pakkumine kooli juhtkonnale ja personalile.
10. Õe tegevused õpilase õnnetusjuhtumi või haigestumise korral
Lapse vigastuse, õnnetusjuhtumi või ägeda haigestumise korral annab kooliõde lapsele esmaabi, teatab juhtumist lapsevanematele, nõustab last ja lapsevanemat.
Raskemate vigastuste korral tegutseb vastavalt olukorrale: kas kutsub kiirabi või saadab lapse erakorralise meditsiini osakonda.
Kriisisituatsioonis tegutseb kooliõde vastavalt kooli koostatud
kriisijuhendile
Vigastuste ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks teeb õde erinevates kooliastmetes esmaabi ja/või elustamisõpet
Dokumenteerimine
kooliõde peab patsiendile osutatud tervishoiuteenuse
nõuetekohaselt dokumenteerima ning neid dokumente säilitama.
dokumenteerimisel on kohustuslik järgida dokumenteerimise nõudeid, kasutada riigi infosüsteemis ettenähtud klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid
Andmed dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele järgneva tööpäeva
jooksul
3. Kroonilise haigusega õpilase abistamine
Oluline on, et lapsevanem informeeriks lapse haigestumisest kroonilisesse haigusesse ja/või vaimse tervise häiretest kooliõde ja ka haridusasutuse esindajaid (klassijuhatajat või
õppealajuhatajat).
õde aitab kohandada koolikeskkonda õpilasele sobivaks ja abistab vajadusel last eriarsti määratud toimingutel
kooliõde peab välja selgitama järgmise informatsiooni
põhihaigus (kaasuvad haigused), millal diagnoositi
milliseid ravimeid kasutab
millist abi või tuge laps vajab
kas on olnud kriitilisi seisundeid
mis kutsub esile haigushoo
millised on eneseabi oskused haigushoo korral
kas ravimite võtmisel on vaja kooliõe abi
millised on lapse oskused ravimite võtmisel, abivahendite kasutamisel
kas on vaja eridieeti
kas on vaja tugiisikut
kas on vaja jagada juhiseid õpetajatele ja kaasõpilastele
4. Vaimse tervise probleemidega lapse märkamine
lapse tervise hindamine õpilase tervisekäitumise küsimustiku abil
vestluse tulemusel tekkinud probleemide märkamisel on võimalik kasutada WHO-5 heaolu skaalat
15-aastaste ja vanemate puhul saab kasutada alkoholi tarvitamisele hinnangu andmiseks testi AUDIT, narkootiliste ainete tarvitamise väljaselgitamiseks testi DUDIT
Kui kooliõde täheldab õpilase käitumises või meeleolus kahtlust vaimse tervise häirele, siis kooliõe esmane ülesanne on lapsega rääkida ning analüüsida probleemi
5. Tervist väärtustava eluviisi kujundamine õpilaste seas ning tervist toetava vaimse ja füüsilise koolikeskkonna sihipärane arendamine
eesmärk on suurendada õpilaste heaolu, hoida ja tugevdada tervist ning ennetada nii vaimse, emotsionaalse, sotsiaalse, seksuaalse kui ka füüsilise tervise häireid
Algkoolis on oluline õpetada tervisekäitumise põhimõtteid: tervislik toitumine, liikumine, hügieen, hammaste hooldus jne.
Murdeeas on oluline rõhku pöörata seksuaalsele küpsemisele, vaimsele tervisele ja ebatervislike harjumuste ennetamisele.
7. Koostöö lapsevanematega
Kooliõel on võimalik saada terviklikum ülevaade mitte ainult lapse füüsiliselt hinnatavatest tervisenäitajatest, vaid kogu
psühhosotsiaalsest taustast, alates toitumis- ja liikumisharjumustest, lõpetades riskialti käitumise mõjurite väljaselgitamisega
Kooliõde peaks osalema igal õppeaastal esimesse klassi tulevate õpilaste lastevanemate koosolekul, tutvustades
kooliõe tööd.
Kooliõde peaks osalema kooli korraldatavatel regulaarsetel lastevanemate üldkoosolekutel ja hoolekogu koosolekutel, kus ta saab anda ülevaate kooliõpilaste üldistest tervisetrendidest, tervist edendavatest tegevustest ning jagada teavet selle kohta, kuidas toetada koolis lapse igakülgset arengut ja tervist.
9. Nakkushaiguste puhangu kahtluse või puhangu korral nõuetekohaste meetmete rakendamine
Kooliõde annab koolipersonalile ja vanematele õpilastele informatsiooni haiguse kohta ning soovitusi edasiseks käitumiseks.
Kooliõe pädevus ja tööalane täiendamine
Kooliõena saab töötada inimene, kellel on õendusalane haridus ning kes on kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse
Lähtuvalt kehtivast seadusandlusest peab koolitervishoiuteenuse osutaja tagama kooliõele
töötamiseks, erialaseks arendamiseks ja pädevuse hoidmiseks iga-aastase koolitamise
Kui kooliõde on iseenda tööandja, valib ta lisaks kohustuslikule täiendõppele ise muud täiendkoolituse teemad ning finantseerib neid.
Personaalsete tugevuste arendamiseks, juhtumite läbiarutamiseks, tööstressi maandamiseks ja
läbipõlemise ennetamiseks peab kooliõel olema võimalus regulaarseks töönõustamiseks