Kunst 17. sajandil
Baroklik klassitsism
Jules Hardouin-Mansart, Charles Le Brun.
Versailles peegligalerii
Louis Le Vau, Jules Hardouin-Mansart.
Versailles loss
Absolutistlikud maad, kuntsi ilmet kujundavad õukondlikud
tellimused Prantsusmaa ja Inglismaa
Christopher Wren.
Saint Pauli katedraal Londonis
John Vanbrugh.
Blenheimi loss Oxfordshires.
Baroklik realism
Piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland ja Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Rootsi ja Eesti.
Barokk
(1600-1750)
Nimetust on kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda.
Iseloomulikud märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus, liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor.
Maalikunst
Itaalia
Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik
Itaalia barokkmaalis võistlesid omavahel 2 suunda:
*naturalistlik (Caravaggio)
*idealistlik ehk akadeemiline (Carraccid ja Bologna koolkond)
Caravaggio.
Iisaku ohverdamine.
Caravaggio.
Judith ja Holovernes.
Hispaania
Omane elulähedus
Eeskujuks Caravaggio looming
Kunstnikud: Diego Velazques
Francisco de Zurbaran
Diego Velazquez.
Infanta Margarita.
Diego Velazquez.
Breda alistamine
Flandria
Äärmuslikult baroklik
Osa kunstnikke viljeles olustikulist teemat lopsakas, rahvalikkus, kohati naturalistlikus laadis
Peter Paul Rubens.
Jeesuse ristilt mahavõtmine.
Peter Paul Rubens.
Leukippose tütarde röövimine.
Prantsusmaa
17. saj teisel poolel sai kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism
1648. a. asutati kunstiakadeemia ja 1664. a'st muutus see kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks
Nicolas Poussin
Nicolas Poussin
Holland
Jan Steen. "Pulmapidu"
Olustikumaal kujutas tavaliselt jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes
Frans Hals.
Portreekunst (sageli grupiportreed)
Willem Claesz Heda.
Natüürmort
Meindert Hobbema.
Maasitukumaal (ka meremaal)
Barokkarhitektuur
Arhitektuur Prantsusmaal
Louis XIV võimuletulekuga (1643-1715) muutus
kunst valitseja ülistamise ja jäädvustamise
vahendiks
Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja antiikkunsti
traditsioone: ehitised said klassistsistlikuma lahenduse
Arhitektid: Claude Perrault
Jules Hardouin Mansard
Andre Le Notre
Arhitektuur Saksamaal
Johann Fischer von Erlach.
Karl Borromeuse kirik Viinis.
Johann Lukas von Hildebrandt.
Belvedere loss Viinis
Johann Balthasar Neumann.
Würzburgi piiskopiloss.
Arhitektuur Itaalias
Carlo Maderna.
Santa Susanna
kirik Roomas.
Francesco Borromini.
Sant Ivo kabel Roomas
Lorenzo Bernini. Purskkaevud
Roomas, Navona väljakul.
*Sai alguse 16. saj Itaalias.
*Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil.
*Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.
*Esikohal kiriku huvid, absolutism
tegutses tihedas liidus reformatsiooniga -
Itaalia, Hispaania ja Austria,
Lõuna-Saksamaa ja Lõuna-Madalmaad.
*Arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama.
*Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid.
Näide: Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan
.JPG)
Vaux-le-Vicomte´ loss
Vaux-le-Vicomte´ põhiplaan
Väga iseloomulik detail: voluut
Voluut