Pereõe roll ja tööülesanded

Õendusplaani koostamine

Õendusprobleem

Õendusprobleem on terviseprobleem, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule.Õendusprobleemid reastatakse tähtsuse järjekorda:a) Elu ja turvalisust ohustavad probleemid b) Tervist ohustavad probleemid: Probleemid, mida patsient tunnistab Probleemid, mida õde näeb, aga patsient ei pea probleemiks c) Heaolu ohustavad probleemid.

Õendusdiagnoos

Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmistel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikele seisundi muutustele või vajadustele.

Õendusabi planeerimine

Eesmärkide seadmine

Eesmärk näitab, milliseid muutusi patsiendi käitumises või terviseseisundis tahetakse saavutada. Eesmärk suunab tegevusi ja kirjeldab, kuidas tulemusi patsiendi käitumises või terviseseisundis jälgitakse ning millise aja möödudes peab selleni jõudma (millal see olukord saavutatakse või loodetakse saavutada). Eesmärgid püstitatakse nii lähi- kui ka kaugeesmärkidena, lähtudes õendusprobleemidest

Abistavadmeetodid ja toetavad tegevused

Vastastikune mõjutamine

Julgustamine ja toetamine

Terviskasvatus

Psüühilis-füüsilised abistamismeetodid

Sotsiaalsed ja keskkonnaga abistavadmeetodid

Õendusabi osutamine

Üldine nõustamine

Juhendamine ja õpetamine

Motiveerimine ja innustamine

Julgustamine ja toetamine

Läbivaatus

Lampjalgsuse ja rühihäirete tuvastamine

Ortooside ja ortopeediliste ja teiste abivahendite kasutamise nõustamine, juhendamine ja õpetamine

Nõustamine psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamiseks

Uimasti-, nikotiini- ja alkoholisõltuvuse ennetustöö

Terminaalses seisundis patsiendi perekonna nõustamine ja õpetamine

Tulemuste hindamine

1. Soovitud tulemuste (õendusplaanis kirjeldatud eesmärgi) võrdlemine saadud tulemiga. 2. Planeeritud õendusabi tulemuslikkuse hindamine. 3. Edasise tegevuse määratlemine ja planeerimine juhul, kui ei saavutatud oodatud tulemust. 4. Õenduprotsessi etappide kriitiline analüüs ja vajalike ümberkorralduste tegemine

Patsiendi tervisliku seisundi hindamine

Pikkuse, kehakaalu mõõtmine, KMI arvutamine

Pea-, rinna- ja vööümbermõõdu mõõtmine

Nägemisteravuse hindamine

Kuulmisteravuse hindamine (sosinkõne kuulmine 3m kauguselt)

Kõne kontroll

Naha, limaskesta ja lümfisõlmede seisundi vaatlus ja hindamine

Luu ja lihaskonna vaatlus ja hindamine

Rühi hindamine

Sugulise arengu hindamine ja jälgimine

Kopsude ja südame auskultatsioon

Kõhu palpatsioon

Vererõhu mõõtmine

Pulsisageduse mõõtmine ja hindamine

Kehatemperatuuri mõõtmine

Otoskopeerimine ehk kõrva kuulmekanali uuring

Elektrokardiogrammi tegemine

Valu hindamine

Toidupäeviku/elustiili päeviku hindamine

Emotsionaalse enesetunde küsimustiku täitmise läbiviimine

Õendusanamneesi kogumine

Isikuandmed (nimi, vanus)

Elukoht, elamistingimused, sotsiaalne võrgustik

Andmed käesolevast terviseprobleemist või haigusest (haigus, kulg, prognoos, ravi)

Kogemused seoses varasemate haigestumistega

Eluviis ja toimetulek (lähtudes 12 elamistoimingust)

Tervishoiu ja sotsiaalteenuste kasutamine

Süstemaatiline füüsiliste ja vaimsete tegevuste määratlemine

Terviseriskid, mis tulenevad patsiendi ebaõigest elustiilist

Toitumine

Suitsetamine (Fagerströmi nikotiinisõltuvustest)

Kehaline aktiivsus

Liigse stressi esinemine

Õendustoimingud

Kätehügieen ja nakkustõrje perearstipraksises

Immuniseerimine (vaktsineerimisdokumentatsiooni täitmine vaktsineerimise järgselt; juhul kui pereõde on selleks käskkirjaliselt kinnitatud, siis ka vaktsineerimisaruannete tegemine igakuiselt, kvartaalselt ning aastaaruande tegemine ja õigeaegne esitamine, vaktsiinide käitlemine

Veenivere võtmine (vaakumsüsteemiga, nõelaga või süstla ja nõelaga)

Ravimite manustamine suu kaudu (enamasti esmaabiks)

Ravimite manustamine süstena (i/m, s/c, i/c, i/v)

Süstelahuse ettevalmistamine ja süstelahuste säilitamine

Haavaravi

Kirurgiliste protseduuride assisteerimine, steriilse laua katmine

Soojendavad protseduurid

Jahutavad protseduurid

Esmaabi, sealhulgas elustamine

Kõrvaloputamine

Põie kateteriseerimine

Stoomihooldus

Uriini analüüsi ( ka mikroalbuminuuria) tegemine testribaga

veresuhkru mõõtmine glükomeetriga

Glükohemoglobiini määramine

C reaktiivse valgu määramine

Kolesterooli määramine

Bakteriaalse analüüsi määramine tervisetõendi vormistamiseks

Kliinilise vere määramine

Profülaktilise röntgenorgrammi määramine kopsudest

Enesearendamine

Pereõel on kohustus igal aastal osaleda 60 tunni ulatuses tööga seotud kursustel, seminaridel või konverentsidel. Tööalane koolitus toimub registreeritud õppekavade alusel koolitusluba omavates täiskasvanute koolitusasutustes registreeritud kursustena, või õppepäevadel ja seminaridel kestvusega vähemalt kaheksa akadeemilist tundi.

Dokumenteerimine

Dokumendid

Dokumentide vormistamine

Mootorsõidukijuhi tervisetõend

Tervisetõend easiõppimiseks või töökohale

Relvaloa taotleja tervisetõend

Teatised

Lastaaia tervisetõendite, õpilaste ja üliõpilaste tõendite vormistamine

Saatekirjade täitmine ja vormistamine hooldekodudesse

Koostöös perearsti ja sotsiaalametiga saatekirjade täitmine koduõendustöötajale

Kordusretseptide väljastamine patsiendile;

Haigekassa arvete avamine, täitmine ja arvete lõpetamine pereõe iseseisva vastuvõtu
kohta

Vajadusel nimistu andmete kontroll

Riikliku immuniseerimiskava alusel laste immuniseerimine ja immuniseerimise registreerimine

Ohtliku nakkushaiguse kahtluse korral Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse teavitamine

Meeskonnatöös osalemine

Terviseedendus

Lapsed

Laste tervise edendamine ja haiguste ennetamine peab toimuma kõikides lapse ja noorukiea perioodides. Iga perioodi füüsilised, intellektuaalsed ja sotsiaalsed vajadused nõuavad tundmaõppimist ning arvestamist. Tervisekontrolli eesmärgiks on lapse arengu jälgimine, tervisehäirete ja arenguhäirete varajane avastamine.

Lapsevanemate õpetamine ja praktiliste nõuannete andmine
lapse hooldamise, toitmise, elurežiimi ja arendamise, õnnetuste ja mürgistuste vältimise osas.

Seoses kõrge laste traumatismiga Eesti on vajalik eraldi nõustamine õnnetuste vältimiseks:• imiku magamis- ja hooldamiskohaga seotud ohud ( lämbumine, kukkumine);• põletus kuuma vannivee, joogi ja toiduga;• ülekuumenemis- ja allajahtumisohud;• maosisu aspiratsiooni vältimine;• turvahäll autosõidul, lapsevankril pidurite kasutaminePereõe koduvisiidil nõustatakse lapsevanemaid järgmiste teemadel: • naha hooldus; • rahhiidi profülaktika ( 400TÜ vitamiin D3 ); • imiku hooldamise põhitõed (vannitamine, naba hooldus); • rinnaga toitmise tehnika kontroll ja nõustamine; • imiku soovitatav magamisasend.

Täiskasvanud

Riskirühmade väljaselgitamine

Ülekaalulised

Vähese aktiivsusega inimesed

Düslipieemia

Aktiivsed ja passiivsed suitsetajad

Alkoholi liigtarbijad

Mõnuainete kasutajad

Ülemäärases stressis olevad inimesed ja vägivallaga kokkupuutujad

Kroonilised haiged

Sõeluuringud

Pereõde saab naisi täiendavalt teavitada uuringul osalemise vajalikkusest, samuti kontrollida kutse saatmise sihtkohta. Pereõde tuletab meelde, et naised peavad käima korrapäraselt günekoloogilises kontrollis, kus võetakse emakakaelalt analüüs rakkude muutuste kohta testimiseks 2-3 aastase intervalliga.

Eakad

Ennetav tegevus eakate puhul on vähemalt sama efektiivne kui noorematel – toitumise, kehalise aktiivsuse ja riskide vältimise nõustamine, gripi-, pneumokoki- ja teetanuse-/difteeriavastane immuniseerimine ning sotsiaalse osaluse tagamine on osutunud kõige tulemuslikumaks eakate tervisenäitajate parendamisel. Sekundaarne profülaktika ehk haiguste varajane avastamine peaks eakatel 38 hõlmama eelkõige järgmisi probleeme: nägemise halvenemine, kuulmise halvenemine, dementsus, depressioon, pahaloomulised kasvajad, hüpertensioon, luu- ja liigeshaigused.

Preventiivne geriaatria

Eesmärk on säilitada ka vanemas eas sotsiaalne roll ja tegutsemisvõime. Kuigi põhjalikul uurimisel leitakse eakatel rohkesti diagnoosimata haigusi, ei peeta juhuslikke sõelteste mõttekaks . Efektiivsem on sõeltestimine samaaegselt ravikontaktidega (nn. oportunistlik skriining), see tähendab ükskõik millisel põhjusel perearsti või pereõe poole pöördunud isikute testimine potentsiaalselt ravitavate haiguste prekliiniliste ilmingute suhtes. Põhjalikku tähelepanu vajab aktiivsuse langus, eriti selle algstaadiumis ja üle 80-aastased, kes on just haiglaravilt koju kirjutatud või elukaaslase kaotanud.