SUHTLEMINE, SEKSUAALSUSE VÄLJENDAMINE
LAPSE KÕNE ARENG
(Kõik lapsed läbivad
samu etappe, kuid
teevad seda erinevatel
aegadel.)
Kuna kõne areng on otseselt seotud kuulmisega,
võib öelda, et selle areng algab 6.raseduskuul,
kuna siis areneb välja kuulmiselund.
Beebid ei kooga, lalise, ega kisa niisama. Kõik arendab lapse kõneartikulatsiooniaparaati ja on ettevalmistuseks tulevaseks kõneks.
Lapsed justkui kaardistavad häälikuid oma suus ehk katsetavad ja jätavad meelde, mida tuleb suuga teha, et erinevaid häälikuid ja häälikukombinatsioone esile kutsuda.
SUHTLEMISVIISID
Lapse esimeseks suhtlemisviisiks on nutmine.
2-5.kuul laps koogab- see koosneb
täishäälikutest. Laps õpib, mis on dialoog
ning kuidas käib vestlus.
4-7.kuuselt hakkab lalisemine (täis ja kaashäälikute
kombineerimine). Kordab pikalt silpe. Lapse lalin sarnaneb ema kõnele.
Umbes 1-aastaselt ütleb laps esimesed sõnad. Hakkab rääkima ühesõnalausetega. Lalisemine hakkab vähenema.
Umbes 1,5. aastaselt püüab laps hakata rohkem sõnu lausesse panema. Nn "kahesõnalaused"
1,5 aastane laps peaks mõistma ema-isa kõnet, seega tal peab olema passiivne kõne, isegi kui ta veel sõnu ei ütle. Keskmine 1,5-ne laps ütleb 20-200 sõna.
3 aastase lapse kõne peaks olema nii selge, et olukorrast lähtuvalt saab ka võõras inimene temast aru.
5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne.
Enne kooli minekut võiks olla kõikide häälikute hääldamine korrektne.
MITMEKEELSUS JA VÕÕRKEELTE
ÕPE
Erinevate kultuuride lapsed hakkavad oma kultuurile ja keelele omaseid hääli tegema u 1-1,5 aasta vanuselt.
Kui peres on kasutusel 2 või 3 keelt, siis on põhiline reegel – üks inimene, üks keel. Nii omandab laps perfektselt mõlemad keeled.
Mitmekeelne laps võib hakata teiste lastega võrreldes pisut hiljem rääkima, kuid seda ei tasu karta ja see on loomulik, sest tema peas toimub topelttöö võrreldes ühe keele keskel kasvavate lastega.
seksuaalsuse väljendamine: lapsevanematest sõltub palju
Turvalises perekonnas üles kasvanud laps:
astub keskmisesthiljem esimest korda vahekorda
kaitsevad end raseduse ja seksuaalsel teel levivate haiguste eest paremini
satuvad vähem olukorda, kus neid sunnitakse vahekorda või kus nad sunnivad kedagi teist
on paremini võimelised ütlema suhtes mida nad soovivad ja mida mitte
Seksuaalsuse väljendamine
0-4 aastat
imikutele meeldib vanemate kehaline lähedus - kallistamine, kaisus olemine, süles olemine
loob turvalise tunde ja loob usaldust
avastab oma keha
vaatavad, tunnetavad
katsuvad isiklikke kehaosasid, mis annab neile hea tunde
uudishimu kehade vastu
näiteks mõtlevad kust piss tuleb ning selle järgi teevad vahet tüdrukul ja poisil
rumalad sõnad
"kaka", "noku" ja siis tahavad näha kuidas täiskasvanud reageerivad
4-6 aastat
reeglite õppimine
näiteks ei sobi teiste seas paljalt rigni joosta või oma peenist katsuda
arstimängud, ema-isa mängud
teiste kehade avastamine ja erinevuste õppimine
kust lapsed tulevad?
poiste ja tüdrukute värk
kindlad soohoiakud - poistel autod, tüdrukutel nukud
6-9 aastat
armumised
suudavad kirjeldada, mis tunne on olla armunud
põnevad kehaosad
hakatakse ükteise kehaosasid uurima ja ka vahest katsuma
sõprussuhted
eelistatakse mängida samasoolistega - poisid "poisilikud", karmimad, julgemad, tüdrukud "tüdrukulikumad", lahkemad, koostöövalmimad
enda võrdlemine teistega
9-12 aastat
häbitunne
häbenevad oma paljast keha
esimene "käimine"
huvi seksiga seotud teemade vastu
mõned tahavad selle kohta palju teada saada, mõned peavad seda ropuks
muutuv keha
murdeiga, tujude kõikumised
12-15 aastat
soov olla sõltumatu
sõbrad muutuvad järjest tähtsamaks
sotsiaalmeedia
seksuaalne külgetõmme
15-18 aastat
suhete harjutamine
soovid ja piirid - mida tahavad suhetes, ebameeldivad kogemused
seksuaalkogemused
kapist välja - armastuse avaldamine