20. SAJANDI KIRJANDUS
Modernism
1910-1965
Seostatakse moodsa ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega
Ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele
Kerkis esile valgustuse ideede jõudmisega üldisse kultuuripraktikasse
19. sajandi teisel poolel
Nende omaks võtmine ja sellega kaasnevad rakendused
Keskseks teemaks said 20. sajandi esimesel poolel
Modernistlik luule
Linn on oluline teema ja motiiv
Pessimism
Eemaldumine tööstuse ja tehnoloogia saavutustest
Modernistlik proosa
Franz Kafka
Kasutati absurdi ja sümboleid
Maagiline realsim
Postmodernism
Maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis
Kasutatakse unenägusid ja kujutlusi
Milan Kundera
"Olemise talumatu kergus"
Modernistlik draama
Samuel Beckett
Püüab ületada realismi üheplaanilisust
Seotakse ulmekirjanduse, kriminaalromaanide ja arenguromaanide tekkimisega
Vastand romantismile
Noor-Eesti
1905-1915
Esimene Noor-Eesti album
1905
Arendas eesti keelt
Rikastas sõnavara
Muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri
Rühmitusse kuulusid
Gustav Suits
1883-1956
Eesti luuletaja
Eesti kirjandusteadlane
Esikkogu "Elu tuli"
1905
Friedebert Tuglas
Teosed
Novellid
"Popi ja Huhuu"
1914
Omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad
1886-1971
Peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks
Ametid
Kirjanik
Kriitik
Kirjandusteadlane
Suur mõjutaja oli Taani ametivend Georg Brandes
Tõlkija
Toimetaja
Ajakirjanik
Johannes Aavik
Bernhard Linde
Villem Grünthal-Ridala
Võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks
Ülesandeks eesti ühiskonna muutmine
Tartus kokkutulnud noorte rühmitus
Programm
Uuendada eesti kirjandust
Varasematest kirjandustest distantseeruda
Siuru
Eesti kirjandusrühmitus
1917-1919
Liikmed
August Gailit
1891-1960
Teosed
Novellid
"Toomas Nipernaadi"
1928
Romantilised novellid
Autorile tunnuslik grotesksus on neis mahenenud
Tegelaskujud senistest realistlikumad ja lüürilisemad
Film "Nipernaadi
1983
Proosa
Rohke erootilise ainega
Fantaasia küllane
Situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas
Följetonid
Romaanid
Eesti kirjanik
Rühmituse asutaja
Vanemuise direktor
Marie Under
1883 - 1980
Üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid
Kuulus kirjandusrühmitusse Tarapita
Tema luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse
Teosed
Esikkogu
"Sonetid
1917
"Rõõm ühest ilusast päevast"
1928
Looduslüürikat sisaldav
"Mu süda laulab"
1981
Loomingut kokku võttev valikkogu
"Õnnevarjutus"
1929
Kõrgetasemeline ballaadilooming
"Hääl varjust"
1927
Ühiskondlikke vahekordi eritlev
"Kotermann"
Loomingus põimuvad modernlistlik ja klassikaline
Johannes Semper
Friedebert Tuglas
Oli ka Noor-Eesti liige
Sõnastas rühmituse moto
„Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“
Artur Adson
Henrik Visnapuu
SIURU tormid ja tungid Tallinnas
Eelistati lüürikat ja novelle
Ilmus ühisväljaannetena 3 albumit
Saavutused
Muutsid kirjanduse populaarseks
Tõmbasid kirjandusele üldsuse tähelepanu
Kasvas välja Noor-Eesti rühmitusest
Kadunud põlvkond
Erich Maria Remarque
1898 - 1970
Saksa kirjanik
Teosed
Romaanid
Romaan "Läänerindel muutuseta"
1929
Tõlgiti umbes 50 keelde
Sisu
Sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil
Sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel
Sai kuulsaks peaaegu üleöö
1930. aastal vändati selle põhjal film
Sai kuulsaks romaanikirjanikuna
Esseed
Näidend
"Lõpp-peatus"
Ilmus 1956. aastal
Eesti keeles 1962
I maailmasõda kirjanduses: kadunud põlvkond
1914-1945
Esimeses maailmasõjas osalenud noor põlvkond
Invaliidistunud
Vaimselt murdunud
Moraalselt murdunud
Absurditeater
1944
Modernistlik teatrikunsti suund, mis lähtub maailma ja inimelu absurdsuse ideest
Tekkis pärast teist maailmasõda
Iseloomustavad tunnused
Põhjuslikkuse puudumine
Ringjas tegevus
Arhetüüpsed tegelased
Tähenduse kadu keeles
Tuntumad esindajad
Samuel Beckett
Eugene Ionesco
Jean Genet
Kassetipõlvkond
1962-1967
Igal aastal luulekassett
3-5 noore luuletaja debüütkogud
Sellest sai tõeline luulesündmus
Põhimõtted
Elujaatav hoiak
Maailma avastamine
Uuenduste toetamine
Ränga minevikuga arvete õiendamine
HeadRead Kassetipõlvkond 1.osa
Suurkujud
Artur Alliksaar
Paul-Eerik Rummo
Mats Traat
Jaan Kaplinski
Viivi Luik
Hando Runnel
Psühholoogiline modernism
1940-1990
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
Tugev tsensuur
Esiplaanile tõusis
Isikute lähivaatus
Sisemonoloogid
Mõtisklused
Sisemaailma kitide muukimine
Inimese eraelu ja looming olid lahutamatud
Põimingud fantaasiamaailmaga
Kuulsamad inimesed
Mati Unt
"Tühirand"
Vaino Vahing
Arvo Valton
Seadis oma novellides kahtluse alla ühiskonna ideaale
1968
Edward Said
Postkolinialism
Teooria, mis uurib kolonialismi mõju inimese mõttemaailmale
Analüüsib kolonialismi ja imperialismi kultuurilist pärandit
1978
Psühholoogiline draama
1960
Keskendub tegelaste hingeelule ja nende omavahelistele suhetele
Asetab rambivalgusesse inimeksistentsi kogu oma keerukuses ja vastuoludes
Tegevus teoses kaotas tähtsust
Eesti Kirjanduse Selts
Eesmärk
Tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale
Kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis
Oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine
Asutati 6.august 1907
Tegevus lõpetati javarad natsionaliseeriti 1940. a
Ametlikult taastati 18. detsembril 1992
Arbujad
Luuletajate sõpruskond
1938
Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole
Käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana
Käitlesid inimest sõltumatu isiksusena
Eesti kirjandus välismaal
Välismaine Eesti Kirjanike Liit
Asutati 6. detsembril 1945 Stockholmis
juubelikoosolek 12. detsembril 1970 Stockholmis
Pagulaseesti kirjanikke ühendav liit
Kokku oli 78 liiget
Esimehed
August Mälk
Kalju Lepik
Enn Nõu
14. aprill 2000 toimunud Eesti Kirjanike Liidu üldkogul ühines Eesti Kirjanike Liiduga
Väliseestlastest kirjanikud
Kasutatud allikad
Kasuatud pildid
Siuru
Kadunud põlvkond
Noor-Eesti
Modernism
Kassetipõlvkond
Psühholoogiline modernism
Absurditeater
Eesti kirjandus välismaal