Bakterid

ümbritseb jäik rakkudest ja rakkumembraan, osal ka limakapsel

liikumiseks üks või mitu viburit (tõvestavatel bakteritel vibureid tavaliselt pole nad liiguvad pööreldes või endast lima välja surudes

raku sees on liikumatu tsütoplasma

rakumembraan

reguleerib koos rakukestaga ainete liikumist rakku ja rakust välja

rakukest

annab bakterile kuju

kaitseb bakterirakku

mõjutab ainete liikumist rakku ja rakust välja

ei sisalda tselluloosi

limakapsel

aitab säilitada niiskust või seob üksikud rakud kolooniaks

jätked

aitavad bakteril kinnituda erinevatele pindadele

pärilikkusaine

rõngakujuline kromosoom vaba tsütoplasmas

sisaldab bakteri elutugevuse ja paljunemiseks vajalikku infot

r

mitme paksu kestaga kaetud

vähenenud veesisaldus

ainevahetus aeglustunud

taluvad keskkonnatingimusi

temperatuur

kuivust

kiirgust

bakterid spooridega on võimelised ühest elupaika muuta

1 rakk=1 spoor

spooride moodustamine ei ole bakterite paljunemisviis

aitavad bakterit ellu jääda erinevatel keskkonnatingimustel

eluvõime võib säilida 10-tuhandeid aastaid

moodustuvad ainult ebasoodsates tingimustes

väikesed mõõtmed

kiire paljunemine

olemas kõik elu tunnused

vastupidav paljude väliskeskkonna mõjutustele

tingimused

niiskus

peab olema bakterile omastav

temperatuur

erinevatele bakteritel on erinevad temperatuurivajadused

toitainete olemasolu

vees lahustunud

keskkond ei tohi olla suur

tihti just see pidurdab bakterite paljunemist

keskkonna happelisus

erinevatel bakteritele sobib erinev happelisus

õhu hapnikusisaldus

osa baktereid ei vaja üldse hapniku

valgus

fotosünteesivad bakterid vajab paljunemiseks

toituvad valmis orgaanilistest ainetest

lagundavad surnuid organisme

toituvad teistes organismides

kahjutud kaaslejad/parasiidid

moodustavad orgaanilisi aineid ise

nt fotosüntees

tunduvalt vähe baktereid

kasutavad kehavälist allikat

päikesevalgus

fotosünteesivad bakterid

tsüanobakterid=sinivetikad

lagundajad

Subtopic

osa baktereid seob õhulämmastikku

mügarbakterid

vajalikud bakterid

seedekulgla bakterid

toiduainete valmistamine

piimhappebakterid

jogurt

hapukoor

hapupiim

äädikahappelised bakterid

veiniäädikas

salaamivorsti valmistamine

kohvi- ja kakaopuu seemned

kääritakse algselt bakterite abil

köögiviljade hapendamiseks

sõjandus

bakterioloogilise relva valmistamine

põllumajandus

bakterijuuretistega valmistatakse silo

väetis

taimekahjurite tõrjumine

ravimitööstus

vitamiinid

vaktsiinid

energeetika

tootmisjääkide kääritamisel valmistatakse alkoholi

bensiin

biogaas

metaan

küte

tekib nt prügimäel

orgaaniliste ainete lagunemisel bakterite toimel

keskkonnahoid

bakterite sisaldus vees

aine vahetuse ja võime tõttu lagundada väga mitmesuguseid ühendeid

reovee puhastamine

loodusreostuse likvideerimine