Haavad ja verejooks

Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.

ESMAABI SISEMISE VEREJOOKSU KORRAL1. aseta kannatanu selili, pea allapoole ja nägu küljele pööratud2. Juhul kui kannatanu vigastused lubavad, siis tõstke tema jalad kõrgemale3. Hoidke kannatanu hingamisteed vabad, vabastage kael ja rindkere riiete survest ning lõdvestage vöö4. Rahustage kannatanut, katke ta soojalt5. Ärge andke kannatanule midagi suu kaudu6. Vältige šoki kujunemist7. Helistada 112

1. https://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0okk2. http://www.slideshare.net/aasake/verejooks3. http://laanemk.planet.ee/materjalid/esmaabi1.pdf4. http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/esmaabi/sisemine_verejooks.html5. https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/esmaabi-valise-verejooksu-korral/id-3576. Esmaabi käsiraamat

1. Kui kannatanu on raskuse all lebanud vähem kui 15 min, siis kas teda tohib liigutada või mitte?1) Jah 2) Ei2. Šokk tekib kui kaotatud vere hulk on a)30% b)20% c) 15%3. Kui palju on täiskasvanud inimese organismis verda)5 l b)6 l c) 4 l4. Verevalum ehk ...a) Marrastus b) Haav c) Sinikas

Verevalumi e sinika põhjustab nahaalune verejooks või vere valgumine nahaalustesse kudedesse. Sinikas võib tekkida kiiresti või mõni päev pärast vigastust. See võib olla ka viide sügavamale vigastusele.

1. Tõstke vigastatud kehaosa kõrgemale ja toetage, nii et kannatanul on mugav olla2. Asetage sinikale külm kompress vähemalt 10 min.

Torkehaava puhul on nahakahjustus küll väike, aga haavakanal on keha või jäset läbistav. See võib tekitada tõsiseid sisemisi vigastusi.Kuna võimalik on mikroobide ja mustuse kandumine sügavale kehasse, on sellise haava puhul suur nakkusoht.

Torkehaava puhul on nahakahjustus küll väike, aga haavakanal on keha või jäset läbistav. See võib tekitada tõsiseid sisemisi vigastusi.Kuna võimalik on mikroobide ja mustuse kandumine sügavale kehasse, on sellise haava puhul suur nakkusoht.

ESMAABI TORKEHAAVA KORRALKontrolli, kas kannatanu hingamisteed on avatud • Kas ta hingab ning pulssi on tunda • Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.), väldi verega kokkupuudet• Peata suur verejooks • Kutsu 112.• Kontrolli haava nii sisenemis- kui väljumisava suhtes. o Kui riietus on kleepunud haava külge - ära püüa seda eemaldada! o Kui keskkond on keemiliselt saastatud - ära paljasta haava o Kui vigastatud kops, siis tuleb kannatanu hingamisel haavast lurisevat häält ning õhku imetakse haava kaudu sisse.• Aseta kannatanu poolistuvasse asendisse või istuvasse asendisse (kui ei ole kaela- või seljatraumat). Hingamine selles asendis kõige kergem. • Kata haav käe, puhta sideme või riidega (takistamaks õhu sissepääsu). o Vajadusel avalda haavale 5-10 minuti jooksul käega otsest survet. o Võimalusel aseta haavale õhutihedast materjalist lapp (nt kilekott, hõbepaber, tsellofaan vms), neljast küljest kolm kleebi plaastriga kannatanu rindkere külge kinni, et moodustuks klapp. • Kui kannatanu kaotab teadvuse, aseta ta lamama vigastatud küljele (eeldusel, et seal pole võõrkeha).• Kata kannatanu soojalt.• Kannatanu vajab kiiret transport raviasutusse istuvas asendis või lamavas asendis vigastatud küljel. •Jälgi elutähtsaid funktsioone• Vajadusel alusta elustamisega

Täiskasvanud inimesel on u 5 liitrit verd.Väline verejooks- vere väljavoolamine vereringest väliskeskkonda.Ei lakka tavapäraste võtetega.Pane kannatanu kiiresti lamama.Suru veritsev haav sõrmedega kinni, või lase seda teha kannatanul endal.Tõsta haavatud jäse üles va luumurru puhul.Ära eemalda haavas olevaid esemeid.Vere kaudu levivate nakkushaiguste (HIV, B- või C-hepatiit)ohu tõttu peab abiandja ennast võimalusel alati kaitsma. Kaitstatuleb eelkõige silmi ja limaskesti (suu, nina), samuti käsi, kuiabiandja kätel on nahka läbistavaid vigastusi. Kui abiandja kätelon nahka läbistavaid vigastusi, peab ta oma tervise kaitseksalati kaitsevahendina kasutama kummikindaid või kilekotte.

ESMAABI SUURE VÄLISE VEREJOOKSU KORRAL 1. Veritsevale haavale asetatakse esmalt steriilne rõhkside, mis suleb venoosse ja kapillaarse verejooksu ning enamasti ka arteriaalse verejooksu.2. Lamaval kannatanul tuleb lisaks rõhksideme asetamisele vigastatud jäse 25–30 cm võrra üles tõsta, et vähendada verejooksu vigastatud piirkonnast.3. Kui verejooks ikkagi jätkub, tuleb lisada sidemele veel üks kiht või suruda haava läbi kattesidemete kokku, kuni verejooks peatub.4. Seejärel on vaja kahjustatud jäse lahastada, et muuta see liikumatuks.5. Tugeva arteriaalse verejooksu ajutiseks peatamiseks kaelal, pea piirkonnas ning jäsemetel tuleb arter esmalt käega kokku suruda.6. Jäsemete suurte veresoonte vigastuse korral kasutatakse soonesulgurit ja žgutti. Žgutt asetatakse ülestõstetud õlavarre või reie, harva käsivarre või sääre piirkonda haavakohast südame poole.

Muljumisvigastusi esineb kõige sagedamini liikluses ja ehitusobjektidel juhtunud õnnetuste puhul.Muljumise puhul võib tegemist olla luumurru, paistetuse ja sisemise verejooksuga.Vigastuse tekitanud ese võib olla küllalt kogukas, et katkestada normaalse verevarustuse, millega kaasneb tuimus vigastuskohal või selle all.

ESMAABI MULJUMISVIGASTUSE KORRAL1. Kui kannatanu on olnud raskuse all vähem kui 15 min ja te olete võimeline teda vabastama, siis tehke seda otsekohe.2. Kontrollige verejooksu olemasolu, stabiliseerige ja toestage võimaliku luumurru koht.3. Ning püüdke kannatanu šokist välja tuuaKui kannatanu on olnud muljuva raskuse all kauem kui 15 min, siis jätke ta asendisse, milles te ta leidsite, toetage ja rahustage teda.Helistage 112Abi oodates jälgige kannatanu seisundit- hingamist , pulssi ja kontaktivõimet

Šokk on kliiniline sündroom, mis tekib keha kõikide kudede ebapiisava verega varustamise tagajärjel.Hoolimata sellest, et šokki põhjustavad mitmed erinevad tegurid, iseloomustab erineva tekkepõhjusega šoki sündroome rakkude hapniku ja teiste tarvilike ainetega varustamise puudujääk.Šokk tekib kui kaotatud vere hulk on u 20% vere hulgast.Nahk on kahvatu, keha kaetud külma higiga.Pulss on kiire, nõrk.Hingamine sageKannatanu on rahutu, teadvusehäired.

ESMAABI ŠOKI KORRALPane kannatanu lamamaTõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale, laste puhul ka käedKata kannatanu soojaltRahusta, vestle temagaÄra anna juua, joomine võib vallandada seisundit süvendava oksendamiseHELISTA 112Transportimine peab olema põrutusteta, kannatanut säästev

Septiline šokk on tavaliselt sepsise tagajärg

Endokriinne šokk kirjeldab endokriinnäärmete talitlushäirete tõttu, mida põhjustavad hormoonide erituse muutused, tekkinud šokki. Endokriinne šokk esineb kas hormoonpreparaatide üledoseerimisel või hormoonide ala- või üleproduktsioonil kuni toksikoosini

Distributiivne šokk on olukord, kus veremahu langus veresoontes on tingitud veresoonte toonuse langemisest ja veresoonte läbimõõdu suurenemisest. Distributiivsel šokil kui ühisnimetajal on mitmeid alamliike.

Kardiogeenne šokk on olukord, milles süda ei ole mingil põhjusel võimeline täitma oma pumbafunktsiooni. Silmas tuleb pidada, et pumbafunktsiooni halvenemise või lakkamise põhjusena käsitletakse selle alaliigi all otseselt südame kui bioloogilise pumba töövõime kaotust. Selle laialt levinud põhjuseks on südamelihase infarkt, pisut harvemini on põhjuseks arütmiad.

Hüpovoleemiline šokk on ilmselt kõige sagedamini ilmnev šokiliik, mida võib oletada suure vigastuste arvu põhjal.Hüpovoleemilist šokki põhjustab liigne vedelikukadu. Sage vedelikukao põhjus on verejooks, kuid põhjustena tulevad arvesse ka rohke higistamine ja rohke oksendamine. Inimene võib verd kaotada nii sisemise kui ka välise verejooksu tagajärjel. Näiteks on hüpovoleemilisse šokki viiv sisemine verejooks sageli suurte veresoonte rebenemise tagajärg. Suur väline verekadu on tüüpiliselt omane põletusele.

Obstruktiivne šokk iseloomustab olukorda, kus vere ringkäik on mingil põhjusel takistatud. Tavaliselt peab vere voolamine olema takistatud mitmes väikeses veresoones korraga või mõnes suures veresoones. Obstruktiivne šokk võib kujuneda kopsuarteri emboolia foonil.

Neurogeenne šokk on harva esinev, põhinedes raskel peaaju ja/või seljaaju traumal, mille tagajärjel kaotab närvisüsteem kontrolli vererõhu üle.

Anafülaktilise šoki korral on tegemist ägeda reaktsiooniga mingisugusele allergeenile, milleks võib olla ravim, väliskeskkonda kuuluv aine vms.