Inimese elundkonnad

Additional info

Endokriinsüsteem

Humoraalne regulatsioon

Sisenõrenäärmed

Kõhunääre

Toodab insuliini, mis reguleerib veresuhkru taset.

Kõrvalkilpnäärmed

Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone, mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.

Ajuripats

ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.

Sugunäärmed

Toodavad suguhormoone, mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas.

Kilpnäärmed

Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.

Neerupealsed

Toodavad adrenaliini, mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.

Käbikeha

Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und, ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.

Toodavad hormoone

Valgulise ehitusega hormoonid

Sünteesitakse ribosoomides ning kasutatakse kohe

Lühiajalised

Spetsiifilise toimega

Toimivad läbi ensüümide

Üliaktiivsed

Steroidhormoonid

Sünteesitakse kolesteroolist ning transporditakse veres seotult valkudega

Kontrollitakse negatiivse tagasiside printsiibil

Ehk teisisõnu kui hormooni enda või tema poolt kontrollitava aine kontsentratsioon veres langeb alla vajaliku taseme, annab kesknärvisüsteem signaali hormooni sünteesivatele rakkudele, et nad sünteesiprotsessi intensiivistaksid.

Peamised ülesanded

Reguleerida sugulist arengut ja käitumuist

Reguleerida ainevahetusprotsesse

Tegeleda instinktide väljakujunemisega

Reguleerida organismi kasvu ja arengut

Haigustekitajatest vabanemine

Immuunsus

kaasa sündunud

omandatud

Vaktsineerimine

On surmatud/nõrgestatud haigustekitajate või nende mürkide ehk toksiinide viimine meie organismi

Allergia

Allergiat tekitav tegur, näiteks õietolm, pähklid.

Lümfotosüüdid

Lümfisõlmed

Filtreerivad ja puhastavad läbivoolavat lümfi ning hävitavadhaigustekitajaid.

Õgirakud

Nende ülesanne on hävitada haigustekitaja.

Harkelund

Asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanul harkelund taandareneb.

Lümf

On värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte, rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid

Põrn

Asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke.

Luuüdi

Jaguneb

Kesknärvisüsteem (KNS)

Koosneb

Peaaju

Jaguneb

Ajutüvi

Piklikaju

Vaheaju

Keskaju

Väikeaju

Suuraju

Seljaaju

Juhib kogu organismi talitust

Piirdenärvisüsteem

Koosneb

Väljaspool pea ja seljaaju koosnevad närvid

Jaguneb

Kehaline närvisüsteem

Tahtele alluvad liigutused

Vegetatiivne närvisüsteem

Tahtele allumatud liigutused

Vahetab infot KNS ja organismi ülejäänud osade vahel

Ülesanded

Võtab vastu ja töötleb talle saabununud infot

Juhib ja kooskõlastab kõigi elundite talitust

Refleksid

Kaasasündinud

Omandatud

Info liigub

Keskkond

Seljaalju

Peaaju

Info töötlemine

Otsuse vastu võtmine

Silm

Nägemiselund

Silmamuna

Võrkkest

Suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired mis tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise.

Silmalääts

Silmaläätsele langevad silmaava läbinud valguskiired.

Sarvkest

Eest kaitseb ja katab silmamuna läbipaistev sarvkest. Läbi selle tungivad valguskiired.

Pupill

Selle kaudu pääsevad valguskiired silma sisse.

Klaaskeha

Silmamuna sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga mis ees on vedelam, taga aga sültjam, moodustades klaaskeha.

Silmalihased

Nina

Haisterakud

Haistmiskarvakesed

Haistmiselund

Kõrv

Kuulmis ja tasakaaluelund

Tasakaal

Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas

Heli

Sisekõrv

Tigu

Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu.

Poolringkanalid

Annavad tasakaalutunnetuse

Väliskõrv

Kõrvalest

Väline kuulmekäik

Trummikile

Keskkõrv

Kuulmeluukesed

Võimendavad helivõnkeid.

Keel

Maitmiselund

Keelenäsad

Tunderakud

Nahk

Kompimiselund

Nahk

Kaitseb ja katab

Elavad bakterid

Head

Rohkem

Halvad

Vähem

Mingil määral eritab vett ja jääkaineid

Keha temperatuuri säilitamine

Melaniinid

Kaitseb organismi liigse päikse kiirguse eest

Enneaegset vananenud nahk

Et ei tekiks nahavähki

D- vitamiin

Jaguneb

Marrasknahk

Kõige ülemine osa

Sarvkiht

Kaitseb alumist osa kulumise eest

Sõmerkiht

Kasvukiht

Elusad rakud mis tavaliselt liiguvad üleskpoole

Nahaaluskude

Rasvkude

Kõige alumine osa

Pärisnahk

Paiknevad

Rasunääre

Higinääre

Karvanääpsud

Mehe Suguelundkond

Sisemised

Munandid

Eesnääre

Seemnejuha

Seemnepõiekesed

Munandimanused

Välimised

Suguti

Kuju ja suurus võivad erineda.

Koosneb

Peenisekeha

Peenisepea

Munandikott

Munandid

Moodustavad meessuguhormoonid

Valmistavad

Sperm

Naise Suguelundkond

Tupp

Emakas

Loode areneb

Munasarjad

Toodavad naissuguhormoone

Valmivad munarakud

Hakkavad perioodiliselt küpsema

Nimetatakse: Mentsuatsioonitsükkel

Munajuhad

Munasarjast emakani viiv juha

Ovulatsioon

Süda

Kojad

Asetsevad vatsakeste peal. Paremasse kotta suubuvad kehaveenid ja vasakusse kotta kopsuveenid.

Vatsakesed

Asetsevad kodade all. Vasak vatsake pumpab hapnikurikka vere kehavereringesse. Kopsuvereringe saab alguse paremast vatsakesest.

Poolkuuklapid

Lasevad verel liikuda ühes suunas - südamest välja. Asuvad vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel..

Vasak pool

Kehavereinge

Kehavereringe ehk suur vereringe saab alguse südame vasakust vatsakesest. Süda pumpab aorti hapnikurikka vere. Kehast tulev hapnikuvaene veri jõuab läbi veenide tagasi südame paremasse kotta.

Parem pool

Kopsuvereringe

Kopsu- ehk väike vereringe saab alguse südame paremast vatsakesest kus hapnikuvaene veri läbi kopsuarterite jõuab kopsudesse.

Hõlmased klapid

Klapid, mis asuvad kodade ja vatsakeste vahel. Lasevad verel liikuda vaid ühes suunas- kojast vatsakesse.

Organismi Eripära

Mõne inimese südametöö on loomuomaselt kiirem kui teisel. Mõnel jälle aeglasem.

Veresooned

Arterid

Ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Kõige suuremad ja elastsemad veresooned.

Veenid

Veresooned, mille kaudu hapnikuvaene veri voolab kehast südamesse. Veenide siseküljel on ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas.

Kapillaarid

Kõige peenemad veresooned. Nad tagavad ainete vahetuse kudede ja vere vahel.

Veri

Vereliistakud

Vereliistakud ehk trombotsüüdid omavad vere hüübimisel olulist tähtsust ning nende põhiülesanne on veresoonte terviklikkuse tagamine.

Vereplasma

Vesi ning selles lahustunud toit- ja jääkained ning verevalgud. On kollaka värviga vedelik

Punased verelibled

Nende peamine ülesanne on viia hingamiselunditest hapnik keha kõikidesse rakkudesse. Neid tekib juurde punases luuüdis.

Valged Verelibled

Vererakud, mille ülesandeks on võitlus organismi tunginud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega.

Jämesool

Jämesool on seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine.

Söögitoru

Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku.

Süljenäärmed

Süljenäärmete ülesanne on sülje tootmine.

Neel

Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed.

Maks

Maks on inimese suurim nääre ning seal toodetakse rasvade seedimiseks vajalikku sappi mis koguneb sapipõide, mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde.

Kõhunääre

Kõhunäärme ülesanne on eritada seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksteistsõrmiksoolde. Kõhunääre paikneb kõhuõõnes, mao alumise osa taga.

Suuõõs

Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda.

Peensool

Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi.

Sapipõis

Sapipõide koguneb sapijuhadest sapivedelikku.

Magu

Magu meenutab kurrulist lihaseliste seintega kotti, kus algab valkude seedimine, säilitatakse toitu, et seda väikeste portsjonite kaupa peensoolde väljutada.

Gaasivahetus

Alveoodid

Alveoolides, mida ümbritseb tihe kappilaaride võrgustik, toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. Kapillaarides, mille seinad on õhukesed ja gaase läbilaskvad, voolab hapnikuvaene ehk venoosne veri.

Kopsud

Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme.

Rakuhingamine

Rakuhingamiseks nimetatakse rakkudes toimuvat protsessi kus hapniku abiga glükoos täielikult lagundatakse.
Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi

Hingetoru

Mööda hingetoru pääseb õhk kopsudesse.

Ninaõõs

On hingamisteede alguskohaks. Ta koosneb luust ja kõhrest.

Kõri

Kõri on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas.

Uriiin ehk kusi tekkimine

Kõigepealt tekib neerudes olevates kapilaaride kogumikes esmane uriin mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Vererakud ja valgud jäävad verre. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole.

Esmane uriin

Glükoosi, vitamiinide ja enamuse vee ning soolade verre tagsi imendumine

Neeruvaagen

Kusejuha

Kusepõis

Kusiti

Soolestik

Soolestiku kaudu eemalduvad tahked jääkained ja vesi.

Nahk

Nahk eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest.

Kopsud

Kopsudes toimub gaasivahetus. Nende kaudu eritub organismist veeaur ja süsihappegaas.

Neerud

Neerud on inimese peamine eritusorgan. Nad kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke.

Neerukoor

Neerusäsi

Kusetorud

Neeruvaagen

Kusejuha

Kusepõis

Kusejuhad

Tugi- ja liikumiselundkonna ülesanne on toetada keha ja kaitsta organeid. Ta koosneb luustikust ja lihastest.

Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa ning moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese skeletis on 206 nimelist luud, mis kokku moodustavad umbes 20% keha kaalust.