Pereõe roll ja õendusprotsessi rakendamine esmatasandi tervishoius

Kersti Veskemaa ja Annabel Kuklane O20-07

Perearst

Pereõde

Erinvad erialaspetsialistid

Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande osutajad

Lapsed

Noorukid

Täiskasvanud

Eakad

Terviseharitus

Tervisekasvatus

Tervisekaitse

Patsientide nõustamine

Tervist toetava keskkonna loomine

Tervise väärtustamine

Tervisealased uurimused ja statistika

Tervishoiupoliitika

Sissekannete/andmete talletamine

Terviseinfo edastamie

Patsiendile

Saada ülevaade patsiendi terviseseisundist

Dokumentide vormistamine

Lasteaialaste, õpilaste ja üliõpilaste tervisetõendite vormistamine

Saatekirjade täitmine ja vormistamine

Kordusretseptide väljastamine patsiendile

Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavalase laste immuniseerimine ja selle registeerimine (sissekannete tegemine immuniseerimispassi ja andmete nõuete kohaselt edastamine)

Nimistu andmete kontrollimine vajadusel

Õendusvajaduste määratlemine

Õendustegevuste planeerimne

Õendustegevuste elluviimine

Tulemuste hindamine

Hinnata igapäevaeluga toimetulekut, perekonna ja lähedaste toetuse olemasolu

Hinnata raviplaani jälgimist, ravimite võtmist ja võimalike koos- ja kõrvaltoimeid

Koostada raviplaani alusel patsiendi eesmärkide täitmise monitooring, täiendamine

Hinnata patsiendi füüsilist aktiivsust igal vastuvõtul, soovitada regulaarselt aeroobset treeningut (30-60 min päevas 5 korda nädalas).

Mõõta nõuetekohaselt vererõhku

Nõustada tervisliku toiduvaliku osas

Informeerida igas vanuserühmas inimesi või vajadusel nende lähedasi vaktsiinvälditavate haiguste olemuse, võimalike tekkivate tüsistuste osas ning selgitada immuniseerimise olulisust. Vastata lapsevanema/ patsiendi küsimustele ja nõustada immuniseerimisega seotud küsimustes

Selgiitada immuniseerimise võimalusi ning vajadusel koostada koos immuniseerimise plaan

Selgitada välja hetkel olevad ajutised või püsivad vastunäidustused immuniseerimiseks, vajadusel konsulteerida perearstiga

Dokumenteerida immuniseerimisest keeldumine

Dokumenteerida õendusabi ja immuniseerimine nõutekohaselt

Suunata immuniseeima ning nõustada patsiente või nende lähedasi immuniseerimis järgsete võimalike kõraltoimete osas

Anda patsiendile immuniseerimise järgseid koduseid soovitusi

Patsiendi immuniseerimise järgsete kõrvalnähtude esinemisel koostöös perearstiga registeerida kõrvalnähud ja teavitada Raviametit

Tagada immuniseerimiskabineti varustus vajalike esmaabi vahenditega sh anafülaktiline šoki raviks

Pikkuse, kehakaalu mõõtmine ja KMI arvutamine

Pea-, rinna- ja vööümbermõõdu mõõtmine

Nägevusteravuse hindamine

Vererõhu mõõtmine

Pulsisageduse mõõtmine ja hindamine

Kehatemperatuuri mõõtmine

Otoskopeerimine

EKG

Naha, limaskesta ja lümfisõlmede seisundi vaatlus ja hindamine

Luu ja lihaskonna vaatlus ja hindamine

Rühi hindamine

Sugulise arendu hindamine ja jälgimine

Kopsude ja südame auskultatsioon

Kõhu palpatsioon

Valu hindamine

Toidupäeviku/elustiili päeviku hindamine

Vaimse, füüsilise aktiivsuse ja elustiili hindamine

Erinevad vere-, uriini- ja rooja analüüsid

Erinevad külvid (bakterioloogiline, nina)

Alkoholi, suitsetamise ja uimastatite tarvitamise loobumise nõustamine

Ülekoormussündroomi ennetamine

Selgitada ülekoormussündroomi võimalikku põhjust

Soovitada esmaseid võtteid valu või ebamugavust tekitavate sümptomite leevendamiseks

Soovitada tööpäeva sees puhkepauside olulisust

Soovitused ergonoomilisetöökoha loomiseks

Kaebuste süvenemisel edasi suunata perearsti või töötervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule

HI- viiruse leviku ennetamine

Võtta anamnees ja dokumenteerida

Hinnata riskikäitumist HI-viiruse edasikandumise osas

Nõustada HIV- testmise osas ja suunata testima

Pos. analüüsi vastuse puhul nõustamine ohutuse ja turvalisuse osas. Koostöö arstiga suunata patsient edasi infektsioonhaiguste arsti vastuvõtule

Sõeluuringud

Rinnavähi sõeluuring

Naised vanuses 50-69 aastat

Iga 2 aasta tagant

Emakakaelavähi sõeluuring

Naised vanuses 30- 65 aastat

Iga 5 aasta järel

Jämesoolevähi sõeluuring

Mehed ja naised vanuses 60- 68 aastat

Kutsuda kuulujat vastuvõtule, tellida uuringu läbi viimiseks analüüsid ning väljastada proovi võtmise komplekt

Kontrollida peitvereanalüüsi vastust ning teavitada sellest patsienti kokkulepitud ajal

Peitvere pos. vastuse korral koostöös perearstiga suunatakse patsient kolonoskoopia uuringule

Selgitada patsiendile sõelkoloskoopia uuringu vajadust, olemust ning uuringuks ettevalmistuse tähtsust. Väljastada soole puhastamisesks mõeldud ravim ning jagda uuringut puudutavat infomaterjali

Rindade kontroll ja günekoloogiline läbivaatus

Teavitada naispatsiente, et nad peavad käima korrapäraselt günekoloogilisel läbivaatlusel iga 5 aasta järel

Soovitada rindade enesekontrolli üks kord kuus kindlal päeval pärast menstruatsiooni
ning sõeluuring iga kahe aasta järel

Julgustada naisi pöörduma perearsti või günekoloogi vastuvõtule rindade või kaenla
lümfisõlmede muutuste esinemisel

Hinnata hormonaalsete kontratseptiivide retseptide pikendamisel trombi riski
(suitsetamine, vanus, kehakaal)

Põhjalik raseda anamnees tervisekaebuste kohta ja dokumenteerimine

Oma pädevuse piirides raseda naise terviseküsimuste lahendamine ja vastamine

Vajadusel suunata perearsti, ämmaemanda, imetamisnõustaja, günekoloogi, raseduskriisi nõustaja või psühholoogi vastuvõtule

Somatoformse häirega patsient

Sõnastada koostöös patsiendiga probleemid ja eesmärgid

Kuulata patsiendi tervisekaebusi ning igapäevaelu puudutavate küsimuste dokumenteerimine

Ärevuse (ebameeldiv tunne) ja hirmu (hinnang ohule) olemuse selgitamine, hirmu skaala täitmine ning motiveerimine seda täitma

Soovitada eneseabi võtteid: keskendunud hingamine meditatsioon ja järkjärguline lihaslõdvestus

Toetada patsiendi positiivset enesehinnangut minapildi kujunemisel ning julgustada võtma vastutust enda tegevuse eest

Soovitus pidada päevikut ning panna kirja isikliku elu probleemid ja mõtted, mida ta tahaks oma elus muuta

Vajadusel kohtuda pereliikmetega kui peresisesed vastuolud mõjutavad patsiendi vaimset tervist või kui perekond on koormatud patsiendi käitumisest

Dokumenteerida õendustegevused, kasutades patsiendi enda sõnu ning tuues välja planeeritud tegevuste kirjeldused, hindamine ja ajalised näitajad.

Ärevushäirega patsient

Tuvastada- kaardistada patsiendil esinevad ärevushäire põhitunnused ja ärevuse olemus

Tutvustada ärevushäire ja paanikahäire patsiendijuhendit ning ärevuse töövihikut

Õpetada eneseabi võtteid

Esmaste või korduvretseptide küsimisel, kontrollida digiretseptuurist ravimite varasemat tarbimist ning väljaostmist, vältimaks ravimi liigtarvitamist

Vägivald

Olla tähelepanelik inimeste vaimse, kehalise või seksuaalse väärkohtlemise märkide suhtes, julgustada probleemidest rääkima ja abi otsima

Lühiajalise unehäirega patsient

Võtta anamnees tervisekaebuse kohta ja dokumenteerida

Nõustada unehügieeni suhtes

Soovitada täita unepäevikut nädala jooksul

Kutsuda patsient tagasi korduvale vastuvõtule või suunata edasi perearsti või spetsialisti vastuvõtule

Olla teadlik ravimite tarvitamisel tekkivast ravimisõltuvusest

Retseptide pikendamine

Hinnata psühhotroopsete ravimite võtjate raviskeeme igal retsepti pikendusel

Ülemiste hingamisteede ägedad viirusnakkused

Soovitada vältida otsekontakti haige inimesega

Soovitada pesta käsi sagedasti ja vajadusel vastavalt soovitusele kanda kaitsemaski

Soovitada tuleks silmade, suu ja nina katsumist, juhul kui olla eelnevalt katsunud saastunud pindasid

Selgitada tervisliku eluviisi olulisust (füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, piisav vedeliku tarbimine, negatiivse stressi vältimine)

Palavik

Võtta anamnees tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Teostada kehatemperatuuri mõõtmine, teostada naha ja limaskesta vaatlus, hinnata vedeliku defitsiiti, teostada lümfisõlmede palpatsioon, mõõta Spo02 taset

Nõustada palaviku alandamise ja ravi osas, soovitada tarbida lisavedelikku

Kaasata perearst, kui palavik püsib üle 3 päeva või on lisandunud mõni järgnevatest sümptomitest: hingeldus, valulik või raskendatud hingamine, veriköha, tugev peavalu koos oksendamisega, uimasus, desorienteeritus, üle 3 päeva >38,5 kraadi ilma langustendentsita

Köha

Võtta anamnees patsiendi tervise kaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada köha kestvus, täpsustada köha iseloom (kinnine, lahtine, haukuv). Teostada kopsude auskultatsioon, teostada lümfisõlmede palpatsioon, mõõta SpO2 taset, sõltuvalt kaebustest määrata CRV

Õpetada köha leevendamise meetodeid (istuv asend, asendravi magades), soovitada tarbida lisavedelikku sh ravimteesid, õpetada hingamisharjutusi, soovitada inhalatsioone, soovitada käsimüügi ravimeid köha leevendamiseks

Kaasata perearst kui patsiendil on tekkinud hingeldus, valulik ja/või raskendatud hingamine, kõrgenenud CRV

Kõrvavalu

Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada valu kestvuse aeg, selgitada valu iseloom (tuikav, väga tugev, kiirgav vms.), otoskopeerida
kuulmekäiku/kuulmekilet, määrata vajadusel CRV, palpeerida lümfisõlmi

Nõustada valuravi osas, soovitada limaskestade turset alandavaid süsteemseid ravimeid, soovitada tarbida lisavedelikku

Kaasata perearst, kui CRV on normi piiridest kõrgem, esineb eritis kõrvast (seroosne,
mädane, verine), perforatsioon, kuulmekile tugev turse ja punetus, kuulmekile taga
kollakas vedelik, või kui 1 päeva möödudes valu püsib

Kurguvalu

Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada valu kestvuse aeg, selgitada valu iseloom (tuikav, väga tugev, kiirgav vms), vaadelda kurgu limaskesta, määrata CRV, määrata vajadusel Streptokoki kiirtesti, palpeerida lümfisõlmi

Soovitada kurgu loputamist, limaskestade turset alandavad lokaalsed ja süsteemsed revimeid, soovitada tarbida lisavedelikku, vajadusel soovitada valuravi

Kaasab perearst, kui CRV- on normi piiridest kõrgem, 3 päeva möödudes kurguvalu püsib, kurgu limaskestal on mädane katt, kurgumandlitel on mädakorgid, esineb tugev kurgu limaskesta turse

Seedetrakti infektsioonid

Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida: (sh selgitada välja, kas lähikonnas on sarnaste sümptomitega inimesi, küsitleda võimaliku veeja /või toidunakkuse osas, reisianamnees, kas on eelnenud antibakteriaalset ravi jms). Selgitada kaebuste kestvuse aeg, teostada kõhu palpatsioon, küsitleda kas esineb oksendamist, kõhuvalu ning kehatemperatuuri tõusu. Oluline patsiendi vanus (tüsistuste risk on suurem <2 a. ja >70 a. vanustel inimestel, sh dehüdratatsioon)

Soovitada järgida elementaarseid hügieeninõudeid, tarbida rohkelt vedelikku, vajadusel tarvitada valu- ja palavikuravi. Anda dieedisoovitusi (vältida piimatooteid, raskesti seeditavaid- ja vürtsikaid toiduaineid), soovitada käsimüügi ravimite kasutamise osas

Kaasata perearst, kui patsiendi kaebused kestavad üle seitsme päeva, sh äge oksendamine, pikaleveninud kõhulahtisus

Urotrakti infektsioon

Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Täpsustada kaebuste kestvuse aeg. Teostada kõhu palpatsioon, vajadusel teostada uriinianalüüs
(põletiku määramiseks), määrata vajadusel CRP ning uriini mikrobioloogiline külv

Soovitada säästvat režiimi, tarbida rohkelt vedelikku, soovitada käsimüügi ravimeid, anda dieedisoovitusi (vältida vürtsikait toitu)

Kaasata perearst, kui kaebused ei ole leevenenud ja patsient vajab antibakteriaalset ravi

Äge seljavalu

Võtta anamnees ja dokumenteerida

Nõustada valuravi osas

Kaebuste püsimisel õi süvenemisel suunaa patsient perearsti vastuvõtule

Tutvustada õigeid töövõtteid, seljaharjutusi ja seljavalu leevendavaid meetmeid (ujumine jne)

Personaalne kompotents

Avatud suhtlemisoksus

Eneseareng

Empaatia ja usaldusväärsus

Kohanemise võimekus

Tööalane kompetents

Interdistsiplinaarsus

Kriitiline mõtlemine ja analüüsi oskus

Otsustusjulgus

Töö analüüs

Töökoha kompetents

Töökoha korrashoid

Anamnees ja dokumentatsioon

Tervisetehnoloogia ja IT

Immuniseerimine

Raviarved, teatised, aruandlus

Triaaž

Igapäevased käelised oskused

Nõustamisoskus

Elustiil

Motivatsioon

Tervisekontroll

koduvisiit

tehakse kõikides lapse ja noorukiea perioodides

vaktsineerimine

Lapsevanema nõustamine

Nõustada lapsevanemaid õnnetuste sh laste mürgituste või liiklusõnnetuste osas

Nõustada lapsi ja vanemaid igas vanusegrupis toitumise ja liikumise olulisuse osas

vestleb pere toitumisharjumuste muutmise osas

soovitab pidada toidupäevikut

vajadusel suunab toitumisnõustaja vastuvõtule

Nõustadada lapsevanemaid lapse (imiku ja väikelapse) toitumise osas

Immuniseerimisest keeldunud lapsevanemal paluda täita vaktsineerimisest keeldumise avaldus

Tutvustada lapsevanematele riiklikku immuniseerimiskava

anda informatsiooni vaktsiinvälditavate haiguste kohta

selgitada võimalikke immuniseerimise järgseid esinevaid (lubatud) kõrvaltoimeid

selgitada immuniseerimisest tulenevate võimalikke kõrvaltoimete ravi

vastata lapsevanematel tekkinud küsimustele

Lapse nõustamine

Vestelda noortega uimastite sh alkoholi ja tubaka tarvitamisest

Nõustada seksuaaltervise arengu osas

vestelda noorukite murdeea muutustest

keha muutustest

hügieenist

menstruatsiooni algusest ja jälgimisest

soovimatu raseduse vältimisest

sugulisel teel levivatest haigustest

Nõustada lapse isikuliku hügieeni suhtes

hammaste kontroll

naha-, küünte- ja juuste hooldus

riiete ja pesu regulaarne vahetamine

Märgata laste vaimse, kehalise ja seksuaalse väärkohtlemise või hooletusse jätmise märkide suhtes, julgustada lapsi probleemist rääkima

Toetada last ja lapsevanemaid psühholoogiliselt ning vajadusel suunata vaimse tervise õe või muu spetsialisti poole

Julgustada last oma muredesr rääkima ja küsimusi küsima

Astma

Õpetada õiget inhalatsioonitehnikat ravi alustamisel ja ravi käigus

Viia läbi AKS, hindamaks astma ägenemist

Hinnata koduse keskkonna võimalikke riskide ning soovituste andmine

Hinnata ööpäevase hooravimi vajadust

Küsitleda füüsilise aktiivsuse piiratuse osas ja päevaste sümptomite esinemist (õhupuudus, vilistav hingamine)

Küsitleda öiste sümptomite ja unehäirete osas

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

Stabiilse patsient suunata vähemalt 1 kord aastas perearsti vastuvõtule

Hinnata patsiendi inhalatsioonitehnikat ravi alguses

Viia läbi AKT

Kõrgvererõhktõbi

Selgitada patsiendile vererõhu normväärtusi

Selgitada keedusoola tarvitamise piiramise vajadust (alla 5g päevas)

Tuletada meelde III astme kõrgvererõhktõve patsientide regulaarse silmaarsti kontrolli 1x aastas vajadust

Diabeet

Hinnata diabeedi olemasolul süstoolse eesmärk vererõhuväärtust (120- 129 ja diastoone alla 80 mmHg)

Seada veresuhkru eesmärkväärtus

Hinnata 2. tüübi diabeedi võimalikke tüsistuste ja riskide olemasolu

Teostada jalgade läbivaatus 1x aastas

Jälgida ravi tulemuslikkust määrates HbA1c analüüsi soovituslikult 2 korda aastas

Hinnata ravimotivatsiooni min. 2 x aastas

Veresuhkru aparaadi kasutamise õpetamine ja jooksvalt mõõtmistehnika hindamine

Insuliini ja GLP-1 agonistide süstetehnika ja süstekohtade hindamine

Soovitada diapeetilise retinopaatia skriiningut 1x aastas

Krooniline põletikuline liigesehaigus

Hinnata igapäevaeluga toimetulekut (taastusravi vajadust)

Võtta põhjalik anamnees

Hinnata kroonilise põletikulise liigesehaigusega täiskasvanud patsiendil kardiovaskulaarsete risktegurite esinemist 1 kord aasta, sh EKG uuring

Hinnata naha ja küünte seisundit (põletikud, kahjustused, haavandid)

Hüpotüreoos

Võtta anamnees

Määrata kilpnäärme talitluse vereanalüüs sagedusega 1x aastas