RAHVATERVIS - valdkond, mis hõlmab rahvastiku tervist parandavaid, ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga ja parandada nende elukvaliteeti.
TERVIS - inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine
TERVISE KONTSEPTSIOONID - tervis on mitmemõõtmeline, sisaldades endas nii füüsilist heaolutunnet, psühholoogilist heaolu (rõõm, rahulolu jm) ning ka tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust
STATISTILINE - tervist määratletakse ainult erinevate biomeditsiiniliste näitajate alusel
nt vereanalüüsid jne, kui esineb normist kõrvalekalle,
siis inimene on statistilises mõttes haige
FUNKTSIONAALNE - organismi suutlikus täita ühiskonnas oma rolli
"normaalse funktsioneerimise" määratlemisel loevad väärtushinnangud, seega sõltub erinevatest ühiskonna väärtushinnangutest
MEDITSIINILINE - tervis = haiguse puudumine, enamasti jäetakse kõrvale heaolu ja elukvaliteet
mudel ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad
AKADEEMILINE - tervis kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus
HAIGUS - olukord, mis põhjustab inimesele kahju või valu
PATOGENEES - haiguse areng/ õpetus haiguse arengust
SALUTOGENEES - protsess, mis otsib ja uurib tervise mõjureid ning kujunemist
Salutogeneetiliste protsesside uuringutes küsime, miks teatud inimene, rühm, kogukond ja/või ühiskond on terve; mis on need põhjused, mis mõjutavad tervise arengut
koherentsusetunnetus - on kombinatsioon inimeste võimelisusest mõista olukorda, milles nad on, leida tähendus oma tegevustele ja olla ka suutlik oma tegevusi ellu viima
TERVISE DETERMINANDID
WHO def. - tervise determinandid on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus
geenid - 20-30%
vananemine, närvissüsteem, kehaehitus
tervishoid 10%
ennetus, ravi, terviseedendus
elukeskkond - 20%
toit, tehislik, looduslik, sotsiaalmajanduslik
eluviis - 50%
toitumine, aktiivsus, töökeskond, harjumused
TAI def. - tervisemõjurite ehk tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas
poliitilised ja kultuurilised
poliitilised otsused, demokraatia kultuur
sotsiaalmajanduslikud
haridus, töö, sissetulek
käitumuslikud
toitumine, kehaline aktiivsus, seksuaalkäitumine
keskkondlikud
füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne
bioloogilised
vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal
TERVISEDENDUS - on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist
Ottawa Harta tervisedenduse deklaratsioon (1986).
Rõhutatakse tervise tagamiseks vajalikke kindlaid eeltingimusi, sealhulgas rahu, piisavat sissetulekut, toitu ja eluaset, stabiilset ökosüsteemi ning vahendite säästlikku kasutamist
1. Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus
2. Luua tervistsoodustav elukeskkond
3. Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel
4. Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi
5. Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele
Tervisedenduse vahendid
Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana
Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
Tervistavate teenuste arendamine
Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
TAI andmetel, milliste teemadega Eestis tegeletakse
Alkoholi liigtarvitamise ennetamine
HIV-i ennetamine
Laste ja noorte tervise edendamine
Tervise edendamine paikkonnas
Tervishoiu edendamine tervishoiuasutustes
Narkomaania ennetamine
Tervise edendamine töökohtadel
Toitumine
Tubakatarvitamise vähendamine
Tuberkuloositõrje
Vähi ennetamine ja varajane avastamine
RAHVATERVIS MEDITSIINIS
Esmased ennetusstrateegiad
eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)
teisesed ennetusstrateegiad
eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi
kolmandad ennetusstrateegiad
eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine (efektiivne ja põhjalik meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)
Eestis määratletud riigi tasandil rahvatervise alased tegevused
Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring
Epideemiate ennetamine ja kontrollimine
Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus
Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine
Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks
Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks
Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine
Rahvatervisepoliitika arendamine
Meditsiin jaguneb kaheks valdkonnaks
kliiniline meditsiin - on suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele, siia kuulub tavaliselt haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile
ravi
taastus
terviseteadused
ennetus
tervisedendus
Rahvastiku rühma uuriv meditsiin, on uurimisobjektiks rahvastikurühm, probleemiks on rahvastikurühma tervise hindamine, k.a. need liikmed, kes ise ei otsi meditsiiniabi, kuid kelle tervisele antud uuringud kasu tooks (näiteks emakakaelavähi sõeluuring naistel)
TERVISEMÕJURITE MUDELID
Dahlgren ja Whitehead’i mudel
Mudelis on välja toodud inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal-majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid
Ryan ja Travis`e mudel („jäämäe mudel“)
Jäämäe veepinnal näha olev osa peegeldab rahvastiku tervise olukorda. Seda me saame mõõta ja hinnata
Vee all olevas osas peituvad tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervise seisundit. Mida lähemal on tervist mõjutavad tegurid veepinnale, seda kergem on nende mõju hinnata. Mida sügavamal vee all aga tervisemõjurid asuvad, seda raskem on neid näha, mõõta ja seostada tervisega
riskitegurid
sotsiaalsed/majanduslikud
geneetilised/demograafilised
kultuurilised tegurid
võimalused
kultuur
ressursid
oskused
uskumused
Tarlov’i tervisemõjurite mudel
Selle mudeli järgi liigitatakse rahvastiku tervise mõjurid nelja kategooriasse. Tarlov`i arvates on rahvastiku tervise olukord sõltuv peamiselt just sotsiaalsetest tervisemõjuritest, nende osakaal võib olenevalt erinevatest sotsiaalsetest klassidest kõikuda 25% kuni 60% vahel. Pärilikkuse osa on väga väike (kuni 5%) ja tervishoiu osakaal inimeste eluea pikendamisel maksimaalselt 17%
geenid ja bioloogia
tervishoid ehk meditsiiniabi
terviskäitumine
sotsiaalsed mõjurid
Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel
Mudeli järgi jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks, tervisemõjurid on omavahel seotud ning nende toime tervisele on kompleksne.
Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, eluviis
Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus
Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted