Tööstusühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned
Tööstusrevulutsiooni olemus
18. sajandil toimusid põhjalikud muudatused tehnoloogilises arengus.
Manufaktuurid asendusid järk-järgult vabrikutega
Kaupade tootmisel hakati kasutama inimese töö asemel masinaid
Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtmine kujuneski põhiosas aluseks tööstuslikule pöördele
Tööstusrevolutsioon sai alles siis alata kui selleks oli piisavalt kapitali ja tööjõudu(inimesed kes masinatega töötaksid)
Tööstusrevolutsiooni esmaseks finantsiallikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud
Ettevõtete omanikud hakkasid huvi tundma uute leiutiste vastu ning neid osaliselt rahastama
Üleminek vabrikutootmisele vajas tööjõudu, mida sadadi maalt
Kuna tehnoloogiline areng tõi kaasa põlluharimise lihtsustamise, vabanes hulgaliselt inimesi töölt ja leidsid rakendust mujal vabrikutes
Nii said endised talupojad palgatöölisteks
Tööstusrevulutsiooni kiirendas inimkonna kiire kasv(seda põhjustas tervisehoiu paranemine)
Masinatega oli võimalik oluliselt rohkem kaupa toota
Esimestes vabrikutes kasutati energiaallikana peamiselt langevat vett, mis pani tööle vesiratta ja see omakorda vajalikud mehhanismid
Põllumajandus tööstusühiskonnas
Üha suurem roll oli masinatel ja uutel tehnilistel leiutistel
Põllumajanduse mehhaniseerimise aluseks olid omakorda edusammud metallide tootmises ja töötlemises
19. sajandil muutus oluliseks raudadra kasutamine ning lisaks sellele leiutati külvimasinad ja viljapeksumasinad
Uute kombainide kasutamine suurendas tunduvalt saagikust
18. sajandi lõpus Inglismaalt alguse saanud tõuaretus edendas loomakasvatust ja suurendas toiduvarusid ning kasumit
19. sajandil hakati Prantsusmaal puuvilju säilitama klaasnõudes, millele hiljem lisandus toiduainete konserveerimine
Edusammud põllumajanduses võimaldasid ühtlasi toita pidevalt kasvavat tööstusega tegelevat linnaelanikkonda
Enamus maaelanikkonnast ei leidnud enam maal tööd ja pidid linnadesse siirduma
Linnastumine ehk urbaniseerumine
LInnad muutusid peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, kuhu koodnus järjest rohkem inimesi
1801. aastal oli Euroopas 14 linna, kus elas üle 100 000 elaniku
Elutingimused varastes tööstuslinnades oli raske ja antisanitaarne
Lihtrahvas elas enamasti agulite odavates ja kitsastes korterites, sageli ka keldrites ja hoovides
Sellega kaasnes laste suur suremus
Linnaelule oli ka iseloomulik kuritegu
Linnaelu iseloomulikuks jooneks oli siiski elukeskkonna pidev paranemine
Hakati rajama äärelinnu ning planeeriti kanalisatsiooni
Paljudes linnades valgustati tänavaid gaasilaternatega ning hakati ehitama allmaaraudteid
Tööstusühiskonna mõtestamine ja reformimise katsed
Tööstusühiskonna väljakujunemine tõrjus tagaplaanile majandusõpetuse
Üha enam tõusis esile tööd väärtustav majanduslik liberalism(alguse pani šoti majandusteadlane Adam Smith)
Kiire majanduslik areng muutis 19. sajandil oluliselt ühiskonna sotsiaalset struktuuri ning põhjustas uusi vastuolusid
Süvenes varanduslik ebavõrdsus
Seetõttu hakati otsima õiglasemat ühiskonnakorraldust(sotsialism)
Prantslane Claude Henri de Saint-Simon ja inglane Robert Owen pakkusid kumbki välja oma nägemuse ideaalühiskonnast
Nende vaated olid kaugel reaalsusest(sotsialistlikud-utopistid)
Sotsialistid-utopistid pooldasid ühiskonna ümberkorraldamist rahumeelsel teel
Saksamaalt pärit Karl Marx ja Friedrich Engels nagid ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel(marksism)
Tänu sotsialismile tekkis organiseeritud töölisliikumine ja rajati tööliste huve esindavad parteid
Need parteid nõudsid palgatingimuste paranemist, valimisõiguste ning hariduse ja arstiabi kättesaadavamaks muutmist
19. sajandi lõpus sotsialistide leer lõhenes
Osa sotsialiste ei pooldanud marksistide vägivaldsust, ühiskonda tuli jõuda rahumeelseid meetodeid kasutades
Nemad panid alguse sotsiaaldemokraatiale
Marxi ja Engelsi veendunud toetajaid hakati nimetama kommunistideks
Inglismaa-tööstusrevolutsiooni juhtriik
Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaalt
Mujale euroopasse ja USA-sse jõudis see 19. sajandil
Inglismaa arenes kiiresti, sest 17. sajandil kaotati paljud majanduse arengut pidurdanud feodaalsed takistused
Soodsates majandusoludes kasvas 17. sajandil kiiresti Inglismaa rahvaarv
Inglismaa oli rikas maavarade poolest
Inglismaa oli ülemerekaubanduse valitseja ning see andis riigi käsutusse rohkem vaba kapitali
Põllumajandust soodustas pärisorjuse puudumine
Ketrus-ja kudumismasina leiutamine 18. sajandil pani alguse tekstiilitööstusele
Kuni 18. sajandini ehitati masinaid peamiselt puidust
Rauda ei saanud kasutada kuna seda tuli sulatada suurel kuumusel
Kuna metsa enam ei jätkunud hakati kasutama sütt
Paljud leiutised üritasid kaevandusi ohutumaks muuta kuna, kaevandused valgusid vett täis ning võisid süttida
Uue tehnoloogiaga sai rauast odav materjal, mida hakati laialdaselt kasutama
Transpordi areng
Tööstusühiskonna kujunemine aitas oluliselt kaasa transpordi arengule, eelkõige raudtee
1814. aastas Inglismaal edukalt katsetatud George Stephensoni auruvedurit kasutati alguses söe kaevandusest väljavedamiseks
Maailma esimene raudtee liin rajati Inglismaal 1825. aastal
1830 aastal avati raudtee ühendus kahe olulise tööstuskeskuse LIverpooli ja Manchesteri vahel
Raudeest sai transpordi süsteemi tähtis lüli; sest rongiga oli võimalik vedada suuri koguseid korraga
Raudteede ümber kerkisid uued asulad ja tööstuseettevõtted
Raudteede hooldamisest ja ehitamisest sai tähtis majandusharu
Inimeste liikumisvõimalused avardusid
Oluline roll oli ka veetranspordil
Aurulöaevade kasutusele võtmine ja raudlaevade kasutamisele võtmine võimaldas ühendust pidada peaagu kõigi maailma piirkondadega
Tööstuse arengu mõju ühiskonnaelule
19. sajandil oli masinatootmine muutunud enamik Euroopa riikides ja Ameerika Uhendriikides valitsevaks
Tähtsaimaks majandusharuks kujunes tööstus, mis kiirendas ka teiste majandusharude kiirenemist
Tööstusharudest tõusis esile rasketööstus(oli seotud rauamaagiga ja kivisöe tootmisega)
Paljusi inimesi tabas rängalt tööpuudus, mille põhjuseks olid masinad
18. ja 19. sajandi esimesel poolel olid tööliste väljastumised sagedased, mille käigus purustati masinaid
Vabrikutootmine tegi inimesele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad(masinad suurendasid tööviljakust ja alandas kaupade hindu)
Aja jooksul paranes ka tööliste elu.ja töötingimused
Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris
Tööstuslik areng muutis tuntavalt ühiskonna sotsiaalset palet
Kujunesid uued sotsiaalsed kihid-palgatöölised ja vabrikuomanikud
Tööliste osa elanikkonnas suurenes pidevalt
Töölised ei moodustanud ühtset sotsiaalset kihti
Kõik töölised ei teinud enam füüsilist tööd ning sellel põhjusel said mõned inimesed endale lubada paremaid elamistingimusi
Arvukas töölisklass muutus 19. sajandi teisel poolel jõuks ning nad hakkasid enda õiguste eest seisma
Töölisliikumine sundis valitsust järelandmisi tegema
Reguleerima hakati tööpäeva pikkust ja parandama töötingimusi
Koos majandusliku arenguga paranes kodanluse varanduslik seisund ja elatustase