Vaimuelu Rootsi ajal

Koos kogu Eesti ala üleminekuga Rootsi riigi valdusesse algas ka kohalikus vaimulikus elus uus tõusuperiood.

Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist.

Nõiaprotsessid

võitluseks talupoegade hulgas levinud väärusu (muinasusu) nähtustega

Emakeelne jumalateenistus

Parandati kirikuõpetajate haridustaset

Talurahvaharidus 17.sajandil

Probleemid

Koolide vähesus

17.sajandini oli talupoegadel praktiliselt võimatu haridust saada

Koolid asusid vaid linnades

Talurahvakoolidele polnud õpetajaid

Köstrid

Liiga madala haridustasemega

Neid oli vähe

Puudus kirjandus, millest lugemist õppida

1684-1688

Bengt Gottfried Forselius (1660 – 1688) rajas seminari

Eesmärk

Talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine.

Asus Piiskopimõisas,Tartu külje all

Õppeaeg 2 aastat; õpetus tasuta

4 aastaga lõpetas seminari umbes 160 õpilast

Neist tuntumad

Ingatsi Jaak

Pakri Hansu Jüri

Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist.

Forseliuse seminari tähtsus

Vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk (eriti Lõuna-Eestis)

Talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus

Võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel

Katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem

Gümnaasiumite ja Tartu Ülikooli rajamine

Gümnaasiumite rajamine

1630. aastal Tartus

1631. aastal Tallinnas

Tartu Gümnaasium reorganiseeriti 1632.a Tartu ülikooliks

Rootsi kuninga Gustav II Adolfi järgi nimetati Academia Gustavianaks