Magnetilised materjalid jagunevad peamiselt kahte kategooriasse: kõvad ja pehmed magnetmaterjalid. Kõvad magnetmaterjalid, mida kasutatakse püsivmagnetite valmistamiseks, säilitavad oma magnetilised omadused pikka aega ning omavad kõrget koertsitiivsust ja jääkinduktsiooni.
Kiraalne faas
Nemaatilise moodi, aga eelmised molekulid on järgmiste suhtes “väändunud”
Smektiline Smektiline faas
•Molekulid on orienteeritud lähedases suunas ja kalduvad olema kihiliselt paigutatud
Nemaatiline Nemaatiline faas
• Molekulid on orienteeritud lähedases suunas, kuid ei moodusta kihte
• Lüotroopsed vedelkristallid
– Vedelkristalliks muundumine toimub lahuses
kontsentratsiooni muutudes
Termotroopsed vedelkristallid
– Ained, mille korral vedelkristalliliseks muundumine
toimub temperatuuri mõjul:
Vedelkristalliline olek: olek, mille omadused on
vedeliku ja kristalli vahepealsed
Aineid, mis moodustavad vedelkristalle
nimetatakse mesogeenideks
Metallilised pehmed magnetmaterjalid
Vastavalt struktuurile ja koostisele on pehmeid metallist magnetmaterjale võimalik grupeerida järgnevalt
amorfsed metallid
kristallilised metallid
Magnetmaterjalide liigitus ja kasutusalad
Termomagnetmaterjalide magnetilised omadused sõltuvad suuresti temperatuurist, neid ksutatakse temperatuuriregulaatorite ja temperatuuri-kompensaatorite valmistamisel.
Tehnikas leiavad ka veel käsutamist mõned eriomadustega magnetmaterjalid nagu magnetostriktsioon materjalid ja termomagnetmaterjalid.
Kõvamagnetmaterjalid – püsimagnetid alalisvoolu mootorites, side- ja heli seadmetes ja kõrgsagedus voolu seadmetes
Pehmemagnetmaterjalid - trafode ja elektrimasinate magnetahelad vahelduva vooluahelates.
Magnetostriktsioonmaterjalidel m uutuvad magnetvälja toimel geomeetrilised mõõtmed ja neid kasutatakse elektroakustika- ja ultraheliseadmeis, samuti side-, automaatika ja mõõteseadmeis (magnetlindid, magnetkelmed).
Magnetilised materjalid
Magnetmaterjalidena on kasutusel põhiliselt ferro- ja ferrimagneetikud. Nendel materjalidel on omadus magnetväljas magnetiseeruda. Seda omadust seletatakse väikeste, spontaanselt magnetiseeruvate piirkondade - domeenide - olemasoluga materjalis, mis välise välja rakendamisel pöörduvad välja sihis, nii et nende väli liitub välise väljaga. Sõltuvalt materjali koostisest ja struktuurist on domeenide pööramiseks vajalik teatud tugevusega väline magnetväli.
Materjalide aatomstruktuur
Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele).
Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuri-ühikuks on aatom, mis koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). Aatommass määrab tahke aine e. tahkise tiheduse, elektrijuhtivuse, soojusmahtuvuse, mõjub aga vähe
selle tugevusomadustele.
Materjalide omadused
Talitlusomadused
Keskkonnasõbralikkus
Ohutus
Soojuspüsivus
Tulekindlus
Pinnaomadused
Kulumiskindlus
Korrosioonikindlus
Füüsikalised omadused
Magnetism
Elektrijuhtivus
Soojusjuhtivus
Soojuspaisumine
Sulamistemperatuur
Tihedus
Tehnoloogilised omadused
Joodetavus
Keevitatavus
Termotöödeldavus
Lõiketöödeldavus
Survetöödeldavus
Valatavus
Mehaanilised omadused
Plastsus
Sitkus
Kõvadus
Tugevus
Materjalide füüsikalised omadused
Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks
on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka
materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks.
Materjalide omadused
Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide omadused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused.
Pehmed magnetmaterjalid
Pehmeid magnetilisi materjale kasutatakse seadmetes, mis kasutavad vahelduvaid magnetväljasid ja kus energiakaod peavad olema madalad. Üheks selliseks näiteks on pehmete magnetmaterjalide kasutamine trafo südamikes
Pehme magnetmaterjal ehk magnetiliselt pehme materjal on ferromagnetiline või ferrimagnetiline materjal
Kõvad magnetmaterjalid
Magnetiliselt kõvadest materjalidest tehakse seadmetes käsutatavaid püsivmagneteid, kui on vaja tekitada alalisvoolumagnetvälja. Sellistel materjalidel ja neist valmistatud detailidel säilib magnetism väga kaua. Nende materjalide magnetilisteks omadusteks on suur koertsitüvjõud Hc, jääkinduktsioon Br.
Tugevad püsimagnetid valmistatakse sulamitest
Kõvad magnetmaterjalid magnetivad tugevasti
ja säilitavad püsimagneti omadused.
