Islam

Islami teke

Muhamed

Meka kaupmees

Kuulutas monoteistlikku ehk ainsa jumala usundit. Väitis, et Allah on ainus ja tõeline jumal.

Poliitiline ja vaimnejuht. Ta lõi reeglid ja seadused, mis kujundasid esimese islamiriigi ühiskonnaelu.

Peeti islami rajajaks

Allah

On ainus Islami jumal.

Oli enne juba Islamit.

Arvati, et ei sekku maailma asjasse aktiivselt.

Selletõttu ei uskunud araablased surmajärgsesse ellu.

On Islami ainuke taevajumal.

Polüteislik usk

Paljude jumalate, ka pühade, kivide ja allikate austamine.

Islami eelmine usuomand, pärast monoteistlikku usu kuulutamist, on Islamis see ranget keelatud.

Koraan

On Islami püharaamat

Koraani struktuur ei ole nagu näiteks piibel. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem.

Koraani panid araabia keeles kirja Muhammadi lähikondlased.

Kalifaat

Pärast Muhammedi surma, valisid talle järglase - kalifaat (ar järglane)

Loodud riiki hakati kutsuma kalifaadiks, pealinnaks Mediina.

Islami kultuur

Kirjandus

Kõrgelt hindab raamatukultuuri, sellest annavad tunnistust palju koraani kunstipärased käsikirjad.

Islami kultuuri tõttu levis araabia keel lähis-idas ja Iraanis, st piirkondades.

Ususti, et seintele kirjutatu koraanisalmid toovad inimestele kes hoones elevad või käivad, jumala õnnistuse.

+ elusolendeid meeleldi ei kirjutata, põhjuseks on hirm ebajumalate ees ja usk sellesse, et vaid Jumalal on õigus elusolendeid luua.

arhitektuur

vorm, mis tekkis ja levis islamis oli mošee - hoone, mis on mõeldud palvetamiseks.

Omapärane arhitektuur on medrese - ühendab endas mošee ja teoloogilise õppeasutuse.

traditsioon

oma usu tunnistamine; palvetada viis korda päevas; zakati andmine ehk teatud osa oma varast annetamine; paastumine ramadaani ajal; ja palverännak Saudi Araabias Mekasse.

Ramadan

islami kalendri üheksas kuu, mil arvatavalt sai alguse koraan.

paastumine tähendab islami õigussüsteemis hoidumist söömisest, joomisest (sealhulgas vee joomisest), seksuaalsest vahekorrast ja kõigist tegudest, mis on vastuolus islami seadustega

Paastumine ramadaani ajal on üks viiest sambast, millele islam toetub.

Ramadaan on aeg vaimseks endassesüüvimiseks ja Jumala kummardamiseks.

Ramadaan kestab 29 või 30 päeva.