Kooliõenduse tegevusjuhend

Eesmärk

kirjeldada koolitervishoiuteenuse kui iseseisva õendusabiteenuse osutamist Eestis

anda tervishoiuteenuse osutajatele juhiseid tervishoiuteenuse osutamiseks koolis

arendada koolitervishoiuteenuse kvaliteeti

tervist toetav ja haigusi ennetav tegevus, et seeläbi toetada laste ja noorte tervise arengut.

2. Õpilaste immuniseerimine vastavalt kehtivale riiklikule immuniseerimiskavale ja teistele kehtivale õigusaktidele

enne immuniseerimist peab tuvastama võimalikud ajutised ja püsivad vastunäidustused

kooliõel on õigus vastavat infot lapse kohta vaadata Tervise Infosüsteemist ja vajadusel saab õde konsulteerida perearstiga

õde peab selgitama õpilasele immuniseerimise vajalikkust, teavitama võimalikest kõrvaltoimetest ja nõustama muudes asjakohastes küsimustes

õde dokumenteerib immuniseerimise vastavalt kehtivatele õigusaktidele

õde peab lapse immuniseerimiseks küsima tema seadusliku esindaja nõusolekut

1. Regulaarne õpilase tervise ja arengu jälgimine

tervisekontrollide läbiviimine I, III, VII ja X klassis

Kooliõde on kohustatud informeerima V ja IX klassi õpilast ja tema seaduslikku eestkostjat soovitavalt kaks korda õppeaastas, läbima oma perearsti juures tervisekontroll.

vajadusel soovitab kooliõde õpilasel pöörduda perearstile või saatekirjata erialaspetsialisti vastuvõtule (hambaarst, günekoloog, silmaarst jne)

Laste tervise jälgimisel juhindub kooliõde lapse tervise jälgimise juhendist

õpilase tervisekontrollil tuleb läheneda igale lapsele individuaalselt, arvestades tema erisusi

terviseprobleemi ilmnemisel annab kooliõde õpilasele teemakohaseid nõuandeid (nt toitumis- ja liikumissoovitusi)

6. Koostöö erialaspetsialistidega

eesmärk on turvalise ja lapsesõbraliku õpikeskkonna ning võrdsete võimaluste loomine, et kõik õpilased saaksid
omandada kvaliteetse ja võimetekohase hariduse.

Kooliõde vahendab infot ja teeb koostööd ka väljaspool haridussüsteemi. Olulisimad
koostööpartnerid on õpilase vanemad, aga ka kohaliku omavalitsuse esindajad.

8. Kooli juhtkonna teavitamine võimalikest terviseohtudest koolis

kooliõel on märkaja ja nõuandja roll, milles ta teeb koostööd koolijuhi ja -personaliga

Kooliõel on koolis järgnevad kohustused ja vastutusala:

nakkushaiguste ennetamine ja nende leviku tõkestamine,

tervisekaitse nõuete mittetäitmise märkamisel ettepanekute tegemine kooli juhtkonnale,

toitlustamise kohta tähelepanekute tegemine kooli juhtkonnale ja toitlustajale (Õde peab olema võimeline hindama, kas koolis pakutav toit ja puhvetis ning müügiautomaatides müüdavad tooted vastavad tervisliku toitumise põhimõtetele).

liikumisvõimaluste mitmekesistamise, vigastuste ennetamise ja psühhosotsiaalse keskkonna parandamise võimaluste pakkumine kooli juhtkonnale ja personalile.

10. Õe tegevused õpilase õnnetusjuhtumi või haigestumise korral

Lapse vigastuse, õnnetusjuhtumi või ägeda haigestumise korral annab kooliõde lapsele esmaabi, teatab juhtumist lapsevanematele, nõustab last ja lapsevanemat.

Raskemate vigastuste korral tegutseb vastavalt olukorrale: kas kutsub kiirabi või saadab lapse erakorralise meditsiini osakonda.

Kriisisituatsioonis tegutseb kooliõde vastavalt kooli koostatud
kriisijuhendile

Vigastuste ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks teeb õde erinevates kooliastmetes esmaabi ja/või elustamisõpet

Dokumenteerimine

kooliõde peab patsiendile osutatud tervishoiuteenuse
nõuetekohaselt dokumenteerima ning neid dokumente säilitama.

dokumenteerimisel on kohustuslik järgida dokumenteerimise nõudeid, kasutada riigi infosüsteemis ettenähtud klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid

Andmed dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele järgneva tööpäeva
jooksul

3. Kroonilise haigusega õpilase abistamine

Oluline on, et lapsevanem informeeriks lapse haigestumisest kroonilisesse haigusesse ja/või vaimse tervise häiretest kooliõde ja ka haridusasutuse esindajaid (klassijuhatajat või
õppealajuhatajat).

õde aitab kohandada koolikeskkonda õpilasele sobivaks ja abistab vajadusel last eriarsti määratud toimingutel

kooliõde peab välja selgitama järgmise informatsiooni

põhihaigus (kaasuvad haigused), millal diagnoositi

milliseid ravimeid kasutab

millist abi või tuge laps vajab

kas on olnud kriitilisi seisundeid

mis kutsub esile haigushoo

millised on eneseabi oskused haigushoo korral

kas ravimite võtmisel on vaja kooliõe abi

millised on lapse oskused ravimite võtmisel, abivahendite kasutamisel

kas on vaja eridieeti

kas on vaja tugiisikut

kas on vaja jagada juhiseid õpetajatele ja kaasõpilastele

4. Vaimse tervise probleemidega lapse märkamine

lapse tervise hindamine õpilase tervisekäitumise küsimustiku abil

vestluse tulemusel tekkinud probleemide märkamisel on võimalik kasutada WHO-5 heaolu skaalat

15-aastaste ja vanemate puhul saab kasutada alkoholi tarvitamisele hinnangu andmiseks testi AUDIT, narkootiliste ainete tarvitamise väljaselgitamiseks testi DUDIT

Kui kooliõde täheldab õpilase käitumises või meeleolus kahtlust vaimse tervise häirele, siis kooliõe esmane ülesanne on lapsega rääkida ning analüüsida probleemi

5. Tervist väärtustava eluviisi kujundamine õpilaste seas ning tervist toetava vaimse ja füüsilise koolikeskkonna sihipärane arendamine

eesmärk on suurendada õpilaste heaolu, hoida ja tugevdada tervist ning ennetada nii vaimse, emotsionaalse, sotsiaalse, seksuaalse kui ka füüsilise tervise häireid

Algkoolis on oluline õpetada tervisekäitumise põhimõtteid: tervislik toitumine, liikumine, hügieen, hammaste hooldus jne.

Murdeeas on oluline rõhku pöörata seksuaalsele küpsemisele, vaimsele tervisele ja ebatervislike harjumuste ennetamisele.

7. Koostöö lapsevanematega

Kooliõel on võimalik saada terviklikum ülevaade mitte ainult lapse füüsiliselt hinnatavatest tervisenäitajatest, vaid kogu
psühhosotsiaalsest taustast, alates toitumis- ja liikumisharjumustest, lõpetades riskialti käitumise mõjurite väljaselgitamisega

Kooliõde peaks osalema igal õppeaastal esimesse klassi tulevate õpilaste lastevanemate koosolekul, tutvustades
kooliõe tööd.

Kooliõde peaks osalema kooli korraldatavatel regulaarsetel lastevanemate üldkoosolekutel ja hoolekogu koosolekutel, kus ta saab anda ülevaate kooliõpilaste üldistest tervisetrendidest, tervist edendavatest tegevustest ning jagada teavet selle kohta, kuidas toetada koolis lapse igakülgset arengut ja tervist.

9. Nakkushaiguste puhangu kahtluse või puhangu korral nõuetekohaste meetmete rakendamine

kooliõe ülesanne on nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmete rakendamine ja nakkushaigega või nakkushaiguse kahtlusega inimesega kokku puutunud inimeste väljaselgitamine

Kooliõde annab koolipersonalile ja vanematele õpilastele informatsiooni haiguse kohta ning soovitusi edasiseks käitumiseks.

Kooliõe pädevus ja tööalane täiendamine

Kooliõena saab töötada inimene, kellel on õendusalane haridus ning kes on kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse

Lähtuvalt kehtivast seadusandlusest peab koolitervishoiuteenuse osutaja tagama kooliõele
töötamiseks, erialaseks arendamiseks ja pädevuse hoidmiseks iga-aastase koolitamise

Kui kooliõde on iseenda tööandja, valib ta lisaks kohustuslikule täiendõppele ise muud täiendkoolituse teemad ning finantseerib neid.

Personaalsete tugevuste arendamiseks, juhtumite läbiarutamiseks, tööstressi maandamiseks ja
läbipõlemise ennetamiseks peab kooliõel olema võimalus regulaarseks töönõustamiseks