Kuidas Eesti kasutab oma olemasolevaid tootmistegureid? Mis on hästi ja mis on halvasti?

Maa

Positiivsed tegurid- On olemas põlluharimis pind ja see oma korda nõuab harimist ehk tööjõudu mis kujutab endast tööpotensaali inimestele. Näiteks toon kevadise maasika korjajate kriisi. Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%- https://www.stat.ee/et/uudised/2020/06/16/eestimaa-on-aina-mahedam

Negatiivsed tegurid- inimesed ei pruugi tahta seda tööd teha ja sellepärast võib saak raisku minna ja sellest kaotavad kasvatajad raha ja kliente. Samas on ka süsihappegaasi eritumine põllumajanduses suur trvelt 215,1 tuhat tonni ja metaani 27 014,7 tonni - https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/pollumajandus-kalandus-ja-jahindus/pollumajandus-ja-keskkond

Kapital

Positiivne- Investeering toob kasumit nagu näiteks nagu alkohooli müüa kes hakkas epideemia ajal desifitseeriat müüma(tunnis rääkisim sellest.)

Töö

Positiivne- lai tööturg ja kutsekoolid toovad sisse palju noortööjõudu, ja paljud noored tahavad ka varakult oma elu peale minna ning see on suur motivaator mõnedele.

Negatiivne- tihe konkurens tööturul ,piisava töö kogemuse puudumine ja vingumine töö pärast mis esineb nii noortel kui vanematel näiteks selle sama maasika korijamisega öeldi et eestlased ei näe korjamist väärt töö olevat ja selle pärast hakkati tooma Ukrainiast töötajaid sisse ning selle tõttu tõusis ka mingil määral maasika kilo hind.

Ettevõtlikus

Positiivne- jätkusuutlikus mis esineb eriti noortes kes ei karda võtta riske nagu erinevad õpilasfirmad. Nagu näiteks see:http://www.ja.ee/of/voistlused/2379-eesti-parim-opilasfirma-2020.html

Negatiivne- kaob ohutaju ja muutb hajameelseks kui kõik liiga hästi läheb. Noor ettevõtijad kes ei ole piisavalt kogenud võivad jätta kahe silma vahele pisitetailid.