RAHVATERVIS- teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu
TERVISEMÕJURITE MUDELID
Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel
Üldised sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnatingimused (elamistingimused, põllumajandus, haridus, töökeskkond, tööstus, vesi ja kanalisatsioon, tervishoiuteenused, muud tegurid) Eluviis Vanus, sugu ja pärilikud tegurid
Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel
Jäämäe mudel
Veepinna lähedal asuvate tegurite mõju on lihtsam hinnata, kuid sügavamal asuvaid tegureid on palju keerulisem seostada tervisega.
Terviseolukord
Riskitegurid
Keskkondlikud
Majanduslikud
Demograafilised
Käitumuslikud
Sotsiaalsed
Geneetilised
Kultuurilised tegurid
Rahvastik
poliitika
võrgustikud
võimalused
sotsiaalne toetus
kultuur
institutsioon
ressursid
Poliitilised
Indiviid
kindlustunne
usaldus
suhtumised
turvatunne
uskumised
oskused
teadmised
Tarlov’i tervisemõjurite mudel
Geenid ja bioloogia
Tervishoid ehk meditsiiniabi
Terviskäitumine
Sotsiaalsed mõjurid
Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel
Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne), mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas
Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus
Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted
HAIGUS- olukord, mis tekitab valu või ebamugavust
Patogenees- õpetus haiguse arengust
SALUTOGENEES- protsess, mis otsib ja uurib tervise mõjureid ning kujunemist
Antonovski kontseptsioon
Tervis põhineb organismis toimuvate ressursside muutustel
Üksikisikud
Rahvastikurühmad
MEDITSIIN
Rahvastiku rühma uuriv meditsiin
Uurimisobjekt rahvastikurühm
rahvastikurühma tervise hindamine, k.a. need liikmed, kes ise ei otsi meditsiiniabi, kuid kelle tervisele antud uuringud kasu tooks
Kliiniline meditsiin- suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile
Ravi
Taastus
Tervisetedused
Ennetus
Tervisedendus- protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist
Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioon
5 tegevus valdkonda
1. Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus.
2. Luua tervistsoodustav elukeskkond.
3. Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel.
4. Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi.
5. Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele.
Terviseedendamise vahendid:
-Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana
-Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
-Tervistavate teenuste arendamine
-Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
-Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
TERVIST MÕJUTAVAD TEGURID EHK TERVISE DETERMINANDID
WHO definitsioon: Tervise determinandid on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus
Pärilikud eeldused ehk geenid 20-30%
Elukeskkond 20%
Eluviis 40-50%
Arstiabi ehk tervishoid 10%
TAI definitsioon: Tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas
Poliitilised ja kultuurilised mõjurid (poliitilised otsused, demokraatia, kultuur)
Sotsiaalmajanduslikud mõjurid (haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus)
Käitumuslikud mõjurid (toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine)
Keskkondlikud mõjurid (füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline)
Bioloogilised mõjurid (vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk)
TERVIS- täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine
Statistiline- biomeditsiiniliste näitajate alusel
Funktsionaalne- organismi suutlikkus täita oma rolli ühiskonnas
Meditsiiniline- heaolu ja elukvaliteet
Akadeemiline- indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus
Psühholoogia
Sotsioloogia
Rahvatervise alased tegevused -Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring
-Epideemiate ennetamine ja kontrollimine
-Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus
-Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine
-Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks
-Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks
-Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine
-Rahvatervisepoliitika arendamine
Esmased ennetusstrateegiad
eesmärk: edendada ja kaitsta tervist ning vältida haigusi
Teised ennetusstrateegiad
eesmärk: haiguse varajane avastamine ja ravi
Kolmandad ennetusstrateegiad
eesmärk: töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine