Tervis

Statistiline määratlus

Määratlemine - biomeditsiinilise näitajate abil nt. vererõhk, vereanalüüsid jne.

Ettenätud normist erinev tulemus viitab haigestumisele

Funktsionaalsete normide määratlus

Määratlemine - ühiskonnas enda rolli täitmise suutlikkus

Normaalne funktioneerimine sõltub ühiskonna poolt kindlaks määratud väärtushinnangutest

Meditsiiniline määratlus

Määratlemine - haiguse puudumine, elukvaliteedi säilitamine ja heaolu

Ei arvestata paljusid teisi tegureid, mis samuti tervist mõjutavad nt. kultuurilisi, sotsiaalseid, keskkondlikke jt.

Akadeemine määratlemine

Määratlemine - tervis kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheline mõju

Terviklikult paljude teaduste koosmõju, tähelepanuväärseim praegu kogukonnateadus

Olukord, mis põhjustab inimesele valu või kahju

inglise k. disease - ebamugavus - või raskustunne

Meditsiinis haigusekeskne käsitlus ehk haigus peab olema tõestatud meditsiinis tunnustatud moel nt. faktid, analüüsid jne.

Tervis põhineb organismi ressurssidel ning muutused tervises toimuvad ressursside vähenemisel ja suurenemisel

Ameerika - Iisraeli teaduri Antonovski käsitlus tervisest

Teaduri uuring näitas, et inimese tervise määravad keerulistes, rasketes ja stressirikastes olukordades tema toimetulekuoskused

Definitsioon 1: Tervise determinandid on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus

20% - 30% geenid

20% elukeskkond

40% - 50% eluviis

10% tervishoid

Tervise determinandid panevad aluse inimese heaolule, mis omakorda kujundab positiivset mõtlemisstiili ja tegevusviise

Definitsioon 2: Tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid

Käitumuslikud tervisemõjurid

Keskkondlikud tervisemõjurid

Bioloogilised tervisemõjurid

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel

Poliitilised otsused on kõige tõhusamaks tervist edendavaks tegevuseks, sest enamus valdkondi, nagu haridus, tööhõive, keskkonna teemad jt. on just eelkõige mõjutatud ühiskonnakorraldusest sealosas poliitikast

Indiviidide käitumine tuleneb samuti sotsiaalstest ja keskkondlikkest teguritest - kui ühiskonnakorraldus liigub paremuse poole, siis sama juhtub ka inimeste käitumismustritega

Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel

ehk jäämäemudel

Nähtav osa jäämäest peegeldab rahvastiku tervise olukorda, mida saab mõõta ja hinnata. Mida väiksem osa on nähtaval seda raskem on neid seostada tervisega.

Mõjutavad veel indiviidi ja grupi kultuuritraditsioonid, majandus, keskkond ja paljud muud, mis vajavad edasisi uuringuid

Vee alla jäävas jäämäe osas on tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervist. Mida rohkem tuleb neid nähtavale, seda kergem on nende mõju hinnata.

Ainult elanikkonna teadlikuse tõstmine, oskuste arendamine ja teavitamine ei ole piisavalt efektiivne, sest ei puuduta kõiki tervisemõjureid ning ole seetõttu tervisedenduses tulemusrikas.

Tarlov’i tervisemõjurite mudel

Terviskäitumine (25% - 60%)

Sotsiaalsed mõjurid (18% - 53%)

Geenid ja bioloogia (max 5%)

Tervishoid (max 17%)

Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel

Personaalsed tegurid - eluviis, toimetulek, vanus, sugu, geneetika jne.

Majanduslikud tegurid - töö, haridus, sissetulek, sotsiaalne positsioon

Keskkondlikud tegurid - kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond

Sotsiaalsed tegurid - rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted

Esmased ennetusstrateegiad – eesmärgiks on tervisedendus ja haiguste ennetamine

Teisesed ennetusstrateegiad – eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi

Kolmandad ennetusstrateegiad –eesmärgiks töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine (meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)

Meditsiiniline jagunemine

Kliiniline meditsiin - ravi ja taastus. Keskendub indiviidile, kes on suunatud või pöördub ise ravile.

Terviseteadus - ennetus ja tervisedendus. Keskendub rahvastikurühmale ja tagab medistiiniabi ka neile, kes ise seda ei otsi.

Vahendid Rahvatervise seaduse järgi

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

Tervistavate teenuste arendamine

Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsiooni järgi

Tervist toetava poliitika kujundamine

Tervist soodustava elukeskkonna loomine

Suurem osa kogukonnal tervise tagamisel

Isiklike oskuste ja teadmiste arendamine

Orientatsioon ennetavatele teenustele