TERVISEKONSEPTSIOONID

Tervist mõistetakse haiguste puudumiste tähenduses.

Keha on kui mehhanism.

Selline lähenemine sai alguse 18.sajandil.

Ignoreerib teisi (nt käitumislikke, sotsiaalseid, keskkondlikke jne) tervisemõjureid.

Puudused tulevad esile tervise mõõtmisel.

Kasutusvaldkonnad: kliiniline meditsiin

Rõhutud indiviidililine vastutus tervise eest.

Alahindab tervise sotsiaalseid, keskkondlikke ning töö iseloomust tingitud mõjusid.

Haiguste ravikulude koorem on üksikisiku enda ja tööandja kanda.

Kasutusvaldkonnad: riigivalitsemine, poliitika, erinvad majandusharud, ettevõtete eeskirjad ja põhimõtted

Aluseks holistlikud liikumised, mis defineerib tervist kui enamat, kui lihtsalt haiguse puudumine.

Koosneb erinevate teadlaste definitsioonidest.

Tervise holistlik liikumine: tervis on inimeste endi poolt loodud ja kujundatud, mitte objektiivne reaalsuse seisund.

Tervise, põduruse ja haiguste seosed: tervisel on kokkulangevus haiguse ja põdurusega.

Tervis kui terviklik dimensioonide kogum: koosneb füüsilisest, vaimsest, emotsionaalsest, sotsiaalsest, spirituaalsest ja seksuaalsest tervisest.

Kasutusvaldkonnad: sotsiaalteadused

Põhineb väärtushinnangutel.

Oleneb kultuurikeskkonnast.

Tervist kujundab nii üksikindiviid kui ka kogu keskkond.

Demonstreerib hästi nn liblika mudel, kus on tihedas seoses keskkond, mida mõjutab inimese käitumine ja suhtumine, ning kultuur.

Kasutusvaldkonnad: poliitika, erinevad kultuurid ja põlisrahvad, filosoofia

Tervise mandala: inimene elab mitme keskkonna keskel.

Tervishoiusüsteemi mõju on tegelemine indiviidi bioloogia ja riskikäitumisega.

Kasutusvaldkonnad: Kanada tervishoiusüsteem

Tervist nähakse kui bio-psühho-sotsiaalset konseptsiooni.

Tervist selgitatakse kui indiviidi erinevate aspektide omavahelise mõju tulemusi.

Keskendub uuringutes haisugste põhjuslikele teguritele, mitte niivõrd tervisele üldiselt.

Põhikasutusvaldkonnad: psühholoogia, sotsiolooga,
olulised ka keskkonna-, poliitika-, majandus-, jt teadused.