Elundkond

Seedimine

Seedimiseks nimetatakse ensüümide mõjul suurte toiduosakeste muutmist väikesteks osadeks.

Ensüümid

Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mille ülesanne on tahada keemiliste reaktsioonide toimumine organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Nad ei ole võimelised töötama ilma vitamiini juuresolekuta.

Oksendamine

Oksendamine on mao kaitserefleks, et ära hoida mao kahjustumist ja organismi mürgistumist. Oksendamine toimub näiteks siis kui oleme söönud väga halvaks läinud toitu või joonud palju alkoholi. Oksendamine kaasneb ka mõne haiguse, näiteks kõhugripi, korral.

Veresooned

Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri kehas liigub. Kõik veresooned kokku moodustavad veresoonkonna.

Veri

Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vererakud jagunevad punasteks vererakkudeks, valgeteks vererakkudeks ja vereliistakuteks.

Süda

Süda on koonuse kujuline, seest õõnes lihaseline elund, mille välis- ja sisepindu katab sidekude.
Ta paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Samuti ümbritseb teda tihedast sidekoest südamepaun. Südamepauna õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame töötamisel tekkivat hõõrdumist.

Vereringe

Vereringeks nimetatakse vere liikumist organismis ning tema ülesandeks on siduda tervikuks kõik organismi osad. Inimesel on suletud vereringe, mis tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrvaldamise rakkudest. Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel ning pidev vere ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Eriti tihedalt on vereringeelundkond seotud lümfisüsteemiga, hingamiselundkonnaga, seedeelundkonnaga ja sisenõrenäärmetega.

Hingamiselundid

Ninaõõn

Hingamisteed algavad ninaõõnega, mis koosneb luust ja kõhrest. Teda ümbritsevas limaskestas on palju veresooni.

Kõri

Kõri on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Häälepilust läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid.

Hingetoru

Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse.

Kopsud

Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Kopsude vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mille ülesanne on vähendada hõõrdumist. Vasak kops on väiksem kui parem, kuna vasakul asub süda. Parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks. Kopsudes jagunevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kuni lõpuks lõppevad alveoolidega. Alveoolide kogumikud moodustavad kopsude põhiosa. Kopsude mahtu suurendavad ja vähendavad roietevahelised lihased. Inimese kopsumaht on 2-4 l ning korraga hingame kopsudesse 0,5-2,5 l õhku.

Rakuhingamine

Rakuhingamiseks nimetatakse rakkudes toimuvat protsessi kus hapniku abiga glükoos täielikult lagundatakse. Rakuhingamise tulemusel vabaneb energia ning eralduvad süsihappegaas ja vesi.

Alveoolid

Alveoolid on väikesed kotikujulised moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja kopsude vahel. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik.
Kapillaarides, mille seinad on õhukesed ja gaase läbilaskvad, voolab hapnikuvaene ehk venoosne veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punastes verelibledes oleva hemoglobiiniga, mis hapniku üle keha laiali kannavad.
Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsihappegaas verest alveoolidesse. Kuna veres on süsihappegaasi kontsentratsioon kõrgem kui alveoolides, tungibki süsihappegaas alveoolidesse.

Hingamine

Sissehingamine

Rinnaõõs suureneb ning õhk tungib kopsudesse.

Lihased tõmbuvad kokku.

Roided liiguvad üles- ja väljapoole.

Diafragma ehk vahelihas tõmbub kokku ning rinnaõõs suureneb.

Väljahingamine

Rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja.

Lihased lõtvuvad.

Roided liiguvad alla- ja sissepoole.

Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb.

on elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust.

Närvirakk

on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakul ehk neuronil on keha ning kahte tüüpi jätkeid – pikem on akson ja lühikesed on dendriidid.

Refleks

on kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele. Refleksid jagunevad kaasasündinud ehk tingimatuteks refleksideks ja omandatud ehk tingitud refleksideks.

Refleksikaar

nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt närviraku poolt , selle juhtimine mööda närvikiude kesknärvisüsteemi, saadud info analüüs ning vastuse suunamine elundisse.

Piklikaju

ülesanne on reguleerida tahtele allumatuid tegevusi, näiteks südametegevust. Samuti võtab piklikaju osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. Samuti on piklikaju hingamiskeskus!

Keskkaju

ülesanne on korraldada närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagada lihaste toonus.

Vaheaju

reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri. Lisaks tegeleb vaheaju info vastuvõtmise, sorteerimise ja koordineerimisega.

Väikeaju

kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada tasakaalu.

Suuraju

koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine.

Seljaaju

juhib tingimatuid reflekse ehk lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Samuti vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel.

Nahk on katteelundkond mille põhiülesanne on inimese keha katmine.

Nahk koosneb marrasknahast, pärisnahast ja nahaaluskoest. Marrasknahk (0.05-0.6 mm paksune) moodustab naha välimise ja pärisnahk sisemise kihi.

Pärisnaha all paikneb rasvkude. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks. Nahaalust rasvkude on naistel rohkem kui meestel.

Mehe suguelundkond

Sperma

Kõigepealt moodustuvad munandites meessuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid. Spermide areng toimub peenikestes väänilistest seemnetorukeste sisemises rakukihis. Seejärel talletuvad valminud spermid munandimanustes. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekeste ja eesnäärme toodetud nõred ning moodustub sperma. Kusiti juhib sperma välja.

Naise suguelundkond

Munarakud

Munasarjad asetsevad kahel pool emakat. Nad on sugunäärmed, mis toodavad naissuguhormoone. Samuti valmivad seal ka naissugurakud ehk munarakud.

Munarakk valmib perioodiliselt. Iga 4 nädala järel vabaneb üks munarakk, mis väljub munasarjast ning satub kõhuõõnde. Munajuha lehtrikujuliselt laienenud ots püüab munaraku kõhuõõnest kinni ja suunab selle munajuhasse, mida mööda liigub munarakk emakasse. Samal ajal hakkab emakas valmistuma viljastatud munaraku vastuvõtuks: emakat vooderdav limaskest hakkab vohama ja paksenema.

Küpsemine

Küpsemine toimub murdeeas, siis hakkavad munasarjad ajuripatsis toodetud hormoonide mõjul tootma suguhormoone

Viljastumine

Munasarjadest tulev munarakk hakkab viljastuma munajuhas

Loote areng

Loote areng toimub emakas ja kestab 38-40nädalat

Ovulatsioon

Ovulatsiooniks nimetatakse viljastumisvõimelise munaraku vabanemist munasarjast.

Menstruaaltsükkel

Kestab 21-35 päeva. Teaduslik termin füsioloogiliste muutuste kohta, mis võivad toimuda viljakas eas naiste organismis seksuaalse paljunemise ja viljastumise eesmärgil.

Menstruatsioon

Naisel, vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.

Neerud

Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal pool lülisammast üsna sügaval ja kõrgel, alumise rinnalüli ja kahe ülemise nimmelüli kõrgusel. Neerud on umbes 10-12 cm pikkused ning kaaluvad 150-200 g.

Uriin

Kõigepealt tekib neerudes olevates kapilaaride kogumikes esmane uriin mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Vererakud ja valgud jäävad verre. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole

Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide

Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot.

Ajuripats ehk hüpofüüs

on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.

Kilpnääre

on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.

Kõrvalkilpnäärmed

on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks.

Kõhunääre ehk pankreas

toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni.

Käbikeha

hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.

Sugunäärmed

toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.)

Neerupealised

toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.

on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu, mis võivad olla pärit nii väljastpoolt organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad).

Lümf

on värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte, rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid.

Lümfisõlmed

on elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nende ülesanne on filtreerida ja puhastada läbivoolavad lümfi ning hävitada haigustekitajaid. Kui on põletik, suurenevad ka haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmed asuvad kaelal, kaenla all, vaagnaõõnes, kõhuõõnes ja kubemes.

Harkeelund

asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanul harkelund taandareneb.

Põrn

asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke.

Luuüdi

tüvirakkudest valmistatakse lümfotsüüte.

Õgirakud

hävitavad haigustekitajatest baktereid (“söövad ära”).

Lümfotsüüdid

toodavad antikehi ning tapavad organismi viirusnakatunuid rakke.

Immuunsus

Immuunsus on organismi vastupanu kõigi sinna sattunud võõrainete suhtes.

Vaktsineerimine

Vaktsineerimine on surmatud/nõrgestatud haigustekitajate või nende mürkide ehk toksiinide viimine meie organismi. Vaktsiini jõudmisel organismi hakkab meie keha valmistama antikehi kas haigustekitaja või tema mürkide vastu (oleneb milline vaktsiin on). Inimene põeb haiguse kergelt läbi ja antikehad jäävad teatud ajaks tema organismi. Kui inimene mingil hetkel uuesti sellesse haigestub, põeb ta selle haiguse kas kergelt läbi või ei haigestu üldse. Piisavalt tugeva kaitsevõime saavutamiseks peab end vaktsineerima korduvalt ning õigete vaheaegade tagant.

Allergia

Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Selle tingib immuunsüsteemi liiga aktiivne reageering mingile allergeenile. Allergeen on allergiat tekitav tegur ning selleks võib olla näiteks mõni toiduaine, õietolm vms.

Haistmine

Inimese haistmiselundiks on nina ning ta suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna.
Haistes tajume erinevaid lõhnu ning seda aitavad meil teha ninaõõne ülemises osas paiknevad haisterakud. Lõhnad võivad tekitada meeldivat tunnet kui ka tülgastust.

Kuulamine ja tasakaal

Kuulmine

Kõrv on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb. Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid.

Tasakaal

Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid.

Maitsmine

Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. inimese maitseelundiks on keel.
Maitsmine on tihedalt seotud haistmiselundiga. Kui on probleeme haistmisega, on probleeme ka maitsete tundmisega. Näiteks nohu korral on meie maitsetundlikus väga halb.

Nägemine

Nägemiselundiks on silm, mille kaudu võtame vastu umbes 90% väliskeskkonna infost.

Pimetähn

Pimetähniks nimetatakse seda piirkonda võrkkestal kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke.

Kollatähn

Kollatähniks nimetatakse võrkkesta pupilli vastas olevat kohta, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem.

Kolvikesed

on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi.
Kokku on võrkkestal umbes 7 miljonit kolvikest.
Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse s.o punase, kollase ja sinise jaoks.

Kepikesed

on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide heledust/tumedust). Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed.
Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest.

Tugi- ja liikumiselundkonna ülesanne on toetada keha ja kaitsta organeid. Ta koosneb luustikust ja lihastest.

Luud

Luud arenevad kõhrest ja vajavad kasvamiseks ning tugevnemiseks kaltsiumit. Kui organismis pole piisavalt kaltsiumit ja fosforit võib tekkida luuhõrenemine ehk osteoporoos.
Luud koosnevad 55% mineraalainetest, 25% orgaanilistest ainetest, samuti rakuvaheainest (vesi) ja luurakkudest. Enamike luude keskosas on luuüdi, kas siis punane, mis on vereloomeelundiks, või kollane, mille ülesanne on säilitada tagavararasvasid.

Liigesed

Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu vahelist ühendust, mis võimaldab luudel liikuda.Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes. Nii libedad kõhred kui ka liigesevõie vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad sobivad kujult teineteisega: ühe luu liigeseauku kinnitub kujult sobiv teise luu liigesepea. Luuotste kujust sõltub, millist liigutust liiges võimaldab teha.Jäsemete liigesed võimaldavad väga erinevaid liigutusi, samal ajal kui näiteks koljuluud on teineteisega liikumatult ühenduses.
Kõige suurema liikumisulatusega on liiges, mille ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas.

Lihased

Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda.

Lihastel on kehas erinevaid ülesandeid.

Jõu tootmine

Liigutuste tekitamine

Rühi säilitamine

Soojuse tootmne